Takkajärgi kokkuvõte (parem HIlja, kui Leida, olen seda alati öelnud!):
Kolmas nädal:
Teksaboolero Holger. Ja minu käsitöövõistluse kott. (see on mul alati kaasas, või siis see teine kott, punane, muid käekotte enam ei tunnista!)
Tegin omale trikotaažist seeliku. Sai Abakhani kangarestist kunagi soetatud see vahva triibuline kangas.
Tööl käimiseks ülimalt mugav – saab igatepidi liikvel olla. Samas kangas kipub ruttu välja venima, pole kõige kvaliteetsemate killast.. Peaks vist asjalikuma kangapoe leidma, kuid kus on ka mõistlikud hinnad??
Meduusisärk on juba vana lemmik, sobib paljude asjadega. See mummuline seelik on ka üks lemmikutest. Selle komplektiga on hea töötada. 🙂
Ja nõnda see MMM viimane nädal läks:
Üks vanemaid endiselt kasutuselolevaid ümbertehtud asju – mustad teksad. Läksid alt nii tobedalt laiaks. Ostsin kaltsukast ülemise osa tõttu, mulle just need tagataskud väga meeldivad!
Jalas ka väga mugavad, kuigi nad üldse ei veni. Tänu venimatusele on kaua ka vastu pidanud. 😀
Ühed valged püksid said samamoodi alt kitsamaks tehtud, mulle alt laienevad püksid kuidagi ei sobi ega meeldi, kuid second handidest on keeruline sirge lõikega või kitsaid pükse leida, vähemalt minul. Tavapoes muide on mul tihti veel keerulisem miskit leida, lähen seal liiga ruttu närvi vist. 😀
Kui püksid valmis said, kandsin neid kohe kaks päeva järjest. Mõnus õhuke teksariie, ideaalne suveks. Esimesel päeval kandsin neid ühe roosa särgiga, mis mulle väga meeldis, kuni kõhupeale tuli kuidagi üks auk. Otsustasin siis puhta ära augustada/ribastada ja veidi punuda. Õhk pääseb ilusasti ligi, palaval päeval oli see väga suur pluss! Külmal päeval muidugi mitte nii väga, samas tööl on mul päikselisel ajal pea alati palav.
Angelost on saanud ka üks lemmikuid riideesemeid.
Viimaseks näitan oma Rafaeli. Siin on vaid kleit seljas ilma muu tilu-liluta, kuigi tegelikult käisin sellega lasteaia lõpupeol. See on kõige vanem kasutuselolev ümbertehtud asi. Algul arvasin, et see oli peotelk, mida ribastasin, hiljem tuli välja, et baldahhiin. Igaljuhul sai hüüdnimeks telgikleit. Baldahhiinile veidi lisaks voodrina voodilina ja voilaa, äge kleit saigi valmis. Pilti peolt näidata ei saa, sest seal olen koos oma Härra Õigega, kuid ta ei taha avalikkuse ette tulla. 😉
Selle kleidiga on palju seikluseid olnud ning väärib minu garderoobis aukohta. 🙂 Hea meel on, et see taas mulle selga mahub (vahepeal 2-3 aastat seisis kapis niisama, seda ei raatsinud ka teistele ära anda) ning kannan uhkelt teinekordki. Igale poole siiski ei maksa seda kleiti panna, pilke on vahel liigagi palju. 😛
Uh, kui valged mu jalad on. Suvi, tule rutttttu!
Mida olen õppinud?
Esiteks vajan juurde praktilisi riideid.
Teiseks osad valmistehtud asjad pole siiski piisavalt mugavad või kantavad – ei lähe nendega lihtsalt kodust välja. Otsustasin nad lihtsalt oma elamisest likvideerida või siis ümber teha. Mis mul arus on olnud, et olen sellist praaki teinud? 😛
Kolmandaks isetehtud asju peaks ikka rohkem olema. 😀 Ma võin küll olla iseenda üle uhke ning öelda, et mu garderoobis on vaid omaõmmeldud ja teisel ringil olevad riided (no pesu ja sokid/sukad välja arvata :P), kuid esimeste protsent peaks palju suurem olema. Õnneks on mul valmimas plaan asjaolude parandamiseks.
Neljandaks.. Rohkem peaks olema riideid, mis arvestaksid kas suvekuumuse või jahedate ilmadega. Lisaks õmblemisele oleks vaja heegeldada ja kududa ja.. Ning tahaks, et lastel ja mehel oleks ka palju minutehtuid asju.. Ambitsioonid on kõrgel!!
Igaljuhul vana võlg tasutud, uute tegemiste juurde!
Armastusega
Kai-Epp
Kai-Epp õmbleb 