Kuidas värskendada kampsunit? Ehk siis.. lahinguväljal näeme!

EstGILD algatas taaskord käsitöölahingu, kus pidi andma kampsunile uue näo. Oluline oli, et kampsunit saaks ikkagi kanda, seega aksessuaare sellest teha ei saanud.

Ma haarasin kohe ideest kinni, sest mul oli juba mõnda aega üks idee. Idee tegemise käigus veidi muutus, kuid tulemusega olen igaljuhul väga rahul.

Algselt oli mul Uuskasutusest ostetud suhteliselt igav Montoni õhuke kampsun. Iseenesest hea lõikega ning mõnus kanda, aga no see igavus.. 😀

Juurde panin kleidipitsi, mis kunagisest kleidist üle on jäänud..

 

Igaljuhul väga mõnus tuuning on, ma ise nii vaimustuses. 😀 Ehk saavad teised ka aru, et need laigud on tiibade moodi? 😉

Kõik muu käis kiirelt, kuid ma otsustasin käsitsi ääred üle ääristada, sest mu masin pole veniva kanga siksakitamises just eriti osav ning teine masin ei tee üldse siksakki. 😀 Käsitsi õmblemisele kulus u 3 tundi.. 😛 Aga hea närvisiluv töö. 🙂

Nüüd mõtlen, et mis ma teen, lähen homme sellega tööle patseerima? 🙂

Turban on peas, sest värvin juukseid hennaga. Seekord otsustasin kohe pikemalt hennatada, ei tahtnud pildistamisega pimedani oodata. 🙂 Ega see juuksevärvimine on ka nagu käsitöö. Või siis kokkamine. Siiamaani on hennaga värvimine samuti mulle suurt rahuldust pakkunud, kuigi jah, pettuma pole pidanud kordagi, õmblemisega alati nii hästi ei lähe. 😀 Seekord aga läks. 🙂 Nüüd asun aga edasi õppima. 🙂

Päikest ja mõnusat kevadet!

Kai-Epp

Mina ja minu lubadused!

Ma soovin õppida paremini õmblema. Eks see soov kripeldas minus juba ammu. Olen õmmelnud tegelikult kaua. Olin abiks oma 9.klassi lõpukleidil ning keskkooli oma tegin ise.. Põhikoolis-keskkoolis sai õmmeldud endale seelikuid, pükse, pluuse, kleite.. Ema (vanaema ka) oskab mul õmmelda ja ristiema veelgi paremini. Kuid ega ma neid ometi eriti kuulanud pole. Nad on muide mõlemad õppinud fotograafid ka, kuid ega ma siis nende õpetusssõnu pole eriti kuulanud.. Ikka ise on vaja kõike õppida.

Õppetunnid on tihti olnud tegelikult rasked, aeganõudvad ja mida kõike veel. Oskaja kõrvalt õppida on tegelikult kõige parem. Kuid mis seal ikka! Elu läheb edasi, pole mõtet ju käuksuda taga oma lapsepõlvevalikuid. 😉

Igaljuhul on tekkinud soov areneda edasi. Hoogu juurde andis sellele Esta oma vastlalubadusega. Mina päris nii ei julge lubada, kuid endale vaikselt lubasin, et edaspidi üritan õppida nii palju õmblemist, kui ette juhtub. See tähendab ka nt seda, et ma ei aima enam lõikeid õhust, vaid loen juhendit ka. Nii kaua, kuni kõik sõnad on selged (no välismaakeelsed juhendid on teinekord sellised tundmatus keeles). See peaks sõnavara laiendama, andma kasulikke nippe, kuidas parem õmmelda on ning õpetama distsipliini ja mida kõike veel. 😀 Muidugi võiks olla ka suurem tõenäosus, et midagi ka välja tuleb ja valmis saab. 😀 Eks me näe, mis saab. Sest lisaks sellele lubadusele süvenen ma veel ettevõtlusse (maale kolimine ootab ees) ning käin hetkel autokoolis.. Viimane on küll kõige tähtsam, vähemalt peaks olema! 😀

Minu praegune projekt. Võtsin kaua hoogu. Kanga ostsin juba paar kuud tagasi. Kunstsiid. Nii armsalt kevadevärviline, et ei saanud ostmata jätta. Selgus, et 10 cm oleks võinud kangajupp pikem olla. Aga noh, Abakhani kaalukaup, silma järgi vaatasin, et täpselt jagub. 😀

Nii ma sellega siis maadlesin, et saaks üldse välja lõigatud. Nüüd otsustasin, et ma tõlgin enda jaoks juhendi ära. Ingliskeelsete juhenditega saan enam-vähem hakkama, siiani pole näinud veel väga segaseid jutte (samas olen ka palju lennult haaranud ning pole takerdunud detailidesse), kuid nüüd on soomekeelne juhend. Ma natuke oskan seda keelt, sai kunagi seal veidi elatud ja hiljem kaks suve tööl käidud, kuid.. Vat käsitööterminid on keerulised!

Ja hetkel, selle asemel et siis googeldada ja tundmatud sõnad välja peilida, kirjutan siin blogipostitust! Nii ei saa ju targemaks. 😀

Igaljuhul on tegu ajakirjast Moda 3/2014 lõikega, nr1 maksikleit. Mõõtsin end ja mõtlesin, kas lõigata välja 38 või 40. Olen seal täpselt vahepeal. Võtsin igaks juhuks suuruse 40, eks ole näha, kas kuskilt jääb miskit suureks või ei. Kui ma selle kleidiga hakkama saan, siis tuleb mul teha ka sõbrannale sama lõikega kleit. Ainult et endale ma teen lühikese, tema tahabki maksikleiti. Muidugi ma praegu neid volte traageldades vaatasin, et nii nunnu kaelusega kleit tuleb, et peaks endale maksika ka tegema.. Kleite pole kunagi liiga palju, kuigi mul kapis neid üle kümne on.. 😀 (ei julge enam täpselt lugedagi neid)

Tegudeni ja näitamisteni! Loodan, et vaikselt saab ikka kleit valmis ka. Täna veidi veel teen (peale juhendi tõlkimist) ning siis on vaja veel õppida ka.. Igaljuhul paremad tegevused, kui haige olemine ja igavlemine!! Viimaseid ei soovita mitte kellelegi, tegutsemine on paaaaalju parem!

Armastust soovides

Kai-Epp

Ilusat ülestõusmispüha!

Armastusega

Kai-Epp

Teksad kitsamaks

Tegin eelmine nädalavahetus ühed teksad kitsamaks, et neid saaks kanda ilma pideva üleskergitamiseta. Rohkem juttu minu teksablogis From Old Jeans.

Päikest põue ja põskedele! 🙂

Kai-Epp

 

 

Mõnda asja pole iial liiga palju. Näiteks lõikeid. Või siiski?

Ma ostsin täna märtsikuise Moda. Ma pean mainima, et see ajakiri on mulle juba aastaid meeldinud. Mul on paljude põhjanaabrite asjade vastu suur tõmme, eks lapsepõlves elatud aasta ning teismeea kaks töösuve on kasvatanud selle armastuse. Moda-s on head lõiked, korralikud juhendid. Vähemalt minu kogemused on sellised. Plaan on sealt teha üks pluus, maksikleit ja ehk ka püksid..

Kuid ega see ju esimene käsitööajakiri pole. 🙂 Kui olin korralikult haige, sorteerisin oma ajakirjad ja lõikelehed ära, panin järjed vahele, kui miskit teha tahtsin – et hiljem oleks lihtsam leida. Järg sai vahele kaheteistkümnesse kohta. Loodetavasti jõuavad need ka päriselt tegemisse. 😀

Veidi statistikat. Mul on kokku:

– Paarkümmend “Nõukogude Naine” ajakirja lõikelehte
– 33 “Pere ja Kodu” ajakirja lõikelehte
– Paarkümmend vana “Käsitöö” ajakirja
– 2 “Moden” ajakirja
– 1 “Põnn”-i ajakiri- 11 “Moda” ajakirja
– 16 “Burda”-t
– 6 “Ottobre” ajakirja
– 19 uue aja “Käsitöö” ajakirja
– 3 “Kauneimat Käsityöt”

Päris palju kokku, onju? 😀 On neid kõiki vaja? Aga mitte millestki ei raatsi loobuda! Lisaks veel raamatud käsitööst.. Nii mõndagi raamatut õmblemisest igatseks veel juurde.

Selle sorteerimise mõte oli, et nad ei seisaks mul asjatult suures banaanikastis (ning üle kasti äärte ajades), vaid leiaksid asjalikku kasutust.

Järgmisena tulebki üks lendlev kleit viimati soetatud Moda-st. KUI kõik hästi läheb. 😀

Järgmiste kohtumisteni!

Armastusega
Kai-Epp

 

Retuusid tütrele

Tütar on totaalne retuusihull. Ta vist muud ei kannakski!

Ottobre’st (6/2012, lõige nr.26) sain lõike. Suurunumber (122) oli õige, kuid mu pisike on nii kleenu, et vähemalt pildipealt on tunne, et veidi laiaks jäid (ega ma koonerdasin õmblusvarudega küll, aga no siiski). Samas talle endale väga meeldivad, et hea mugav pidi olema.

Õmblusmasin on ikka veider. Ise otsustab, millise pistelaiuse teeb. Nõela oleks pidanud ka vist poest veidi suurema tooma..

Siiski on lapsel väga mõnusad retuusid, millega ringi sahmida ja poosetada. Pealegi tema praeguse kasvutempo juures on suveks need täpselt parajalt.

Veel on kangast, et saaks katsetada ja proovida. Kui käppa saan korralikult, just selle masinatunnetuse veniva kanga koha pealt (mul eriti kapriisne masin ka), siis proovin endale ka teha.

Veniva kanga nõel on ikka superhea ja vajalik asi – jätab kanga ilusasti terveks ning veniv niit on ka hea. Ma ei tea, miks ma need alles nüüd avastan! 😀

Me Made May’14

Oma teksablogis kirjutasin sellest, et tahan osaleda sellises vahvas projektis, nagu Me Made May’14. Olen uskumatult elevil, kui aus olla.

Lisaks käib mul tõeline riidekapis sobramine. Kuna ma endiselt haige olen, siis suurt midagi ei jaksa.. Vaikselt aga siin vaatan oma asju ja mõtlen, mida ma üldse tahan kanda ja mida mitte.. Mis on tõeliselt minu stiil ja mis mitte? Kindlasti on suur osa selles Coletterie blogi rubriigil: Wardrobe Architect. Ma ei saa küll öelda, et mulle meeldib nöörimööda käia ning teha kõike reeglite järgi, kuid palju mõtlemisainet saab sealt artikliteposust küll. 🙂

Täna ma muide õmblesin oma piigale ühed retuusid. Minu esimene selline projekt, veniva niidi ja korraliku nõelaga ja puha.. 😀 Ehk õnnestub homme ka pildile saada. 🙂

Päikest põue soovides

Kai-Epp

Ostukott vanadest rõivastest

Oma teksablogis kirjutasin ma just uue postituse ühest vahvast kotist!

Ma armastan Nõmme turul käimist. Mees mul ka. 🙂 Kui võimalik, siis hangime suurema osa söögi just sealt. Kui mees kaasas on, siis suurem osa kraami mahub ta seljakotti, kuid alati jääb üks kott puudu.. No ja kui ma üksi käin, siis on igasugune asjalik kott üleüldse puudu. No on väiksemad, kuid nad on juba ajaga koledaks läinud. Ning väiksemaid kotte on järjest tihedamini lastel vaja.

Seega tervitasin rõõmuga EstGILDi nädalavahetuse projekti: Lahinguväljal näeme.

Kott kokkupanduna ei võta palju ruumi käekotis. 🙂

Kõige ülemine ots on tehtud pluusist, mis hoolimata minu armastusest tema vastu ei sobinud mulle kuidagi.

Siis on seal kaks tükki ühtedest eriti edevatest (minu jaoks) meesteteksadest.

Ülejäänu on ühest väga vahvast seelikust, mis samamoodi mitte kuidagi ei suutnud minu figuuri ilusamaks meelitada.

Nüüd jääb üle oodata, millal terveks saame terve perega (peamine haiglane olen mina) ning turule!

Pildid tegin mina ja minu 9-aastane poeg. 🙂

 

Päikest põue saates

Kai-Epp

Miks veel üks õmblusblogi?

Olen kunagi käsitööblogi pidanud. Kuid tulid ajad, mil käsitöö jaoks energiat ei jätkunud. Tegelikult oleks võinud kärpida muid mittevajalikke tegevusi ning mitte seda, mis pakkus mulle tõelist rahuldust ja vaimupuhkust. Kuid see selleks.. Igaljuhul jõudsin üsna pea servaga käsitöö juurde tagasi. Mõnda aega jagasin oma tegemisi facebooki kaudu tuttavatele, kuid sellest jäi väheks.

Minu peakesesse istutas end pähe idee algatada projekt, kus kõik tehtu oleks teksastest. Selle projekti ma ka algatasin ja olen asjadega väga rahul. Kuid kui ma piiran end sellega, et ma vaid teksastest õmblema pean, siis tunnen just vajadust midagi muud teha! 😀 Ning vajadus muud teha on niikuinii, viimasel ajal kaubandusest leian järjest vähem mulle meelepäraseid asju, lisaks on suur soov edasi areneda ning katsetada erinevaid kangaid, nippe ja trikke, lõikeid.. Kuid seda poolt oma loomingust teksablogis näidata väga ei tahaks..

Seega alustasin oma üldise õmblusblogiga. Et siia tuleks palju asju, mis mu omatehtud, mõnus hulk leitud häid ideid, kuhjaga inspiratsiooni ka teistele omasugustele.

Päikest soovides

Kai-Epp