Oma teksablogis kirjutasin ma just uue postituse ühest vahvast kotist!
Ma armastan Nõmme turul käimist. Mees mul ka. 🙂 Kui võimalik, siis hangime suurema osa söögi just sealt. Kui mees kaasas on, siis suurem osa kraami mahub ta seljakotti, kuid alati jääb üks kott puudu.. No ja kui ma üksi käin, siis on igasugune asjalik kott üleüldse puudu. No on väiksemad, kuid nad on juba ajaga koledaks läinud. Ning väiksemaid kotte on järjest tihedamini lastel vaja.
Seega tervitasin rõõmuga EstGILDi nädalavahetuse projekti: Lahinguväljal näeme.
Kott kokkupanduna ei võta palju ruumi käekotis. 🙂
Kõige ülemine ots on tehtud pluusist, mis hoolimata minu armastusest tema vastu ei sobinud mulle kuidagi.
Siis on seal kaks tükki ühtedest eriti edevatest (minu jaoks) meesteteksadest.
Ülejäänu on ühest väga vahvast seelikust, mis samamoodi mitte kuidagi ei suutnud minu figuuri ilusamaks meelitada.
Nüüd jääb üle oodata, millal terveks saame terve perega (peamine haiglane olen mina) ning turule!
Pildid tegin mina ja minu 9-aastane poeg. 🙂
Päikest põue saates
Kai-Epp
Kai-Epp õmbleb 