Ei tea veel, mis on Me Made May ’14? Loe minu blogist või siis Zoe blogist. Või mõlemast. 🙂
Millesse ma end mässinud olen?? 😀
Eile oli aeg mai esimeste päevade kokkuvõtteks. Aga ei jõudnud, olin suurest õmblemisest invaliidistunud. Õnneks on mu keha taastuv loodusvara (ja loodan, et onseda veel aastakümneid) ning ma siiski liigun ja toimetan. Homme-ülehomme pean siiski kleidi valmis saama sõbrannale ning siis tegema enda kevadkleidi valmis ja mida kõike veel. Mulle meeldib, kui on palju tegemist! 🙂
EDIT VOL1:

Igaljuhul esimene pilt Angeloga (sellise nime mult see kampsun sai) on mul telefonis. Telefoni jätsin aga täna tööle laua peale, seega seda pilti te ei näe! No kujutage ette, et see kampsun ja mustad teksad (mille olen ise lühemaks ja kitsamaks teinud, et oleks ikka mõnus ja trendikas) on minu seljas. 😛 Muide kanda oli seda väga huvitav, tuul paitas selga. 🙂

See aga pilt järgmisest korrast. Väga mõnus kodune komplekt. Maika on justkui omatehtud. Ehk siis Marati maika, millele mõni aasta tagasi joonistasin valgendajaga meduusi peale. Üks kiftimaid äkkprojekte, mis ma teinud olen. Seelik on kaltsukast.

Maksikleit, mis tehtud eelmise aasta suvel. Kandsin seda toona vaid 2 korda, kuid rinnaesine ei istunud ilusasti ja kleit jäi seisma. Muidu aga mulle väga meeldis. See kangas, need värvid, mõnus õhuline puuvillane, miskipärast lummav lõige (jah, ma tean, et mind võib täiega rasedaks pidada selle kleidiga :P), kuid selle lõike juures ongi see hea, et ma võin vabalt pidada maha ühe söögiorgia ja mitte keegi ei saa aru, sest kuskilt ei punnita! 😛
Võtsin kätte ja tegin rinnaosa voldid uuesti ning nüüd jäin asjaga väga rahule. Väike jama selles, et eelmine suvi tegin kleidi täpselt oma mõõtude järgi (mitte et neid mõõte oleks selle lõike jaoks väga palju vaja olnud), nüüd on mõõdud veidi teised ning tunnen, et kui peaksin ideaalkaalu saavutama, siis kleit jääb suureks. Veel õlapaelad eriti ei vaju, kuid dekoltee tundub veidi kahtlane. Kuid ehk oli vale rinnahoidja süü. Proovin teinekord uuesti!

Niimoodi käisin täna tööl. Suht maani maksikleidiga on ikkagi veidi keeruline lastega toimetada ja mööda treppe “joosta”, söögipotid käes. Siiski miskit ei kahetse! Mulle meeldib kanda kleite ja seelikuid. Ning nagu Estagi ütles, siis peale kleitide kandmist tundub, nagu pükse kandes oleks miskit puudu. Nii ta kipub olema ka minul. Seega kui vähegi tuju on, siis kleit selga. Ja kui pole, siis õige kleidiga saab tuju luua! 😛 Vahel siiski kannan ka pükse. Sellisel juhul tuleb lihtsalt rohkem “pingutada”, et sisemine tunne oleks sama kõrgel, kui kleidiga. Vähemalt üldjuhul on nii. Kui just püksid pole isetehtud. 😀
Igaljuhul homseks on riided valmis, tuju on hea, nüüd tuttu! 🙂
Armastusega
Kai-Epp
EDIT VOL2. See maksikleit tegelikult leidis kandmist ju eile, seega juba uuel nädalal. Aga noh, mu pea nii mõtteid täis, pole ime, et kõik kuupäevad ja nädalapäevad ja muud asjad sassis. Vabandust väga. 🙂
Like this:
Meeldib Laen...