Mis sellest seinast siis sai?

Oma teksablogis kirjutasin ühest kotist, mille vahepeal valmis vuristasin. Hing hakkas haigeks jääma, sest nii ammu polnud miskit õmmelnud! Siit saad lugeda sellest kotist: https://fromoldjeans.wordpress.com/2014/07/21/minu-uus-kaekott-meelis-my-new-bag-meelis/

Eelmine kord rääkisin oma tegemistest uues korteris. Tahtsin näidata, kuhu ma jõudsin nende viie purgi kollasega. 🙂

Ise olen päris elevil ning mees on ka väga rahul. Reedel läheb kolimiseks juba, seega üritame esimese remondilainega ühele poole saada selleks ajaks. Palju pisiasju on veel teha, kuid vaadates tehtut, innustab see edasi tegutsema. Sest vahepeal kipub motivatsioon ära hiilima, kui vajalik aluskrunt saab otsa 2ruutmeetrit enne seinte valmissaamist. Ja kuna ma ei saanud praegu lõpuni kruntida, siis värvimise lõpetamine venib samamoodi.. Õnneks on palju muud poolikut, mida teha annab – niisama jalgade kõlgutamist pole. 😀

Edasi tegudele!

Armastusega
Kai-Epp

 

Minu käsitöö hetkel.

See pole üldse õmblemisega seotud, kuid sarnast rahulolutunnet annab siiski!

Hetkel on küll kõige tähtsam saada lastetuba valmis, kuid siiski näitan protsessi elutoast..

Alguses oli kollane tapeet. Osaliselt maha tulnud, lahtine, konarlik..

Kiskusin tapeedi maha, mees tegeles samal ajal siinse elektrisüsteemiga, et see enam ohtlik poleks..

Siis tegin korraliku pahtli-värvi-segu ning katsin sellega seina, kaks korda. Tulemuseks huvitav struktuur (mis meespoolele veidi keldrit meenutab, kuid mulle väga meeldib :P). Tegin nii, sest seinad lootusetult kõverad – defekt efektiks!

Täna sain osta värvid ning kohe, kui olen ära värvinud lae, hakkan mängima! 🙂

Täna pidin veel lihvima lage, kuid ei saa, lihvimispaberit pole! Ma ei tea, kuidas selline asi juhtus, ma ei oska nüüd mitte midagi teha. Õmmelda ka ei saa, lauda pole. Peaks äkki puhkama? Höhö. 😀

Armastusega
Kai-Epp

Triiksärgi ja seeliku uus elu.

Ükskord kaltsukas käies kisas mulle ühe stange peal üks imeline triiksärk. Selline suhteliselt suur, väga kirev ning nii meelierutav! Üritasin seda tüütut kisa ignoreerida, kuid tulutult. Mis seal’s ikka, käisin natuke raha välja ning läksime särgiga koos koju.

Mingi aeg vaatasin oma kappi, kust olin suurem osa asju välja praakinud ning järele jäänud olid väga üheülbalised asjad, mõni üksik pärl nende seas. Tänu MMM’14-le teadsin, et mul on puudu särkidest, seelikutest, kampsunitest.. Kuskilt peab ju alustama!

Nõnda tegin särgi. Tegin, kuidas tuli, otsest lõiget väga polnud, juhindusin ühest teisest pluusist. Mis aga valesti tegin, on see, et jätsin oma büstile liiga vähe ruumi. Oleks siis palju, millele jätta, aga näe, kipub ikka kitsaks jääma, just mõne konkreetse rinnahoidjaga. Mõne teisega pole nii hullu..
Teine asi oli see, et krae oleks pidanud algama sealt, kus nööbiliist lõppeb. Aga mis seal’s ikka. Pluus on lemmik ikkagi, olen sellega nüüdseks juba mitmed korrad patseerimas käinud.

Kuid nagu näha ülemiselt pildilt, on see seelik veidi suur mulle. Ilmselgelt ka vales pikkuses..

Minu juurde seelikusse oleks mahtunud üks täitsa suur laps! Või siis arbuus.. Humm, miks ma selle seeliku ümber tegin, see oleks ideaaaalne arbuusinihverdaja olnud? 😛

Igaljuhul seelik sai selline:

Täitsa rahule jään seelikuga. Õiges pikkuses, laiuses, paks trikotaaž (ei veni hetkega välja), õiges värvis. Peab olema selliseid ühetoonilisi asju ka, mul sedasorti seelikut musta polnud. Ok, üks on, aga see on nii seksapiilne, et alati kanda ei julge. Jääb siis endal vunki puudu või hakkavad ehk teised imelikult vaatama. 😛

Selle seelikuga on nüüd peaasi, et ma ikka teiste riietusesemetega särtsu juurde lisaksin, see on mõeldud “taustsüsteemiks”, mitte ei paneks miskit ilmetut kõrvale. Särtsakaid pluuse on veel vaja, iga tuju jaoks vähemalt üks! Muidugi jama selles, et mul tujusid mustmiljon ja kappe vaid üks.. 😀

Tagant pluus lihtne ühevärviline, seelikul käimist hõlbustav lõhik.

Seesama lõhik hõlbustas ka hüppamist, ilmselgelt! 😀 Kõht oli kõrimulguni arbuusi täis, aga lendan ikka suhteliselt kõrgelt, ka koos käsipagasiga:

Peaks tihedamini  lastega pildistamas käima, meil oli päris lõbus:

Tegin üle kollaaži ka.

Ma ei tea, mis järgmiseks näppu satub, kas mõni kangas, tuunimist vajav riideese või hoopis värvipintsel ja pahtlilabidas. Eks seda ole näha! 🙂

Uute kohtumisteni!

Armastusega
Kai-Epp