Lastetuppa kardinad – tihti taevas nähti tähti!

Eelmisel aastal tegin ühed vahvad tähtede ja kuuga kardinad lastele. Sinnamaani oli lastetoa aken täitsa paljas! Viimane paljas aken meie uues kodus. Aken on superlai – 2.70m. Nii kaua venis selle asja kordasaamine kardinapuu puudus (Tartusse on meil harva asja ning Jõgeval alati polnud näha õige pikkusega kardinapuud, kui käruga ehituspoodi läksime. Arvasime, et kolmemeetrine puujupp meie autosse ei mahu!)

Alguses proovisime siis Jyskist ostetud pikendatava kardinapuuga, mille ühe suurlinna käigu ajal ostsime. See oli aga metallist ning seinakinnitused peavad meil olema erineva pikkusega. Mees proovis ühte ja teistpidi, kuid ei õnnestunud tal asja niimoodi seina kinnitada, et julgeks miskit sinna külge panna. Vähemalt kuu aega seisis tühi kardinapuu akna kohal. 😀

Umbes nädal tagasi võtsime kätte ja läksime uuesti poodi puidust kardinapuud otsima. Leidsimegi! Ja tuli välja, et ei peagi lahtise pagassiluugiga koju sõitma – mahtus teine täpselt põiki autosse, ühtegi sentimeetrit ei oleks saanud kardinapuu pikem olla. Mina olin veidi ahistatud selle pika toika pärast, kuid noh, kodu nõuab ohvreid! Kuna seekord oli kardinapuu ja selle kinnitused puidust, sai neid kinnitusi lühemaks kärpida (akna kohal on süvend, keskele oli vaja pikemat kinnitust, kui äärtesse).  Kardinapuu seina ja voilaa, kardinad ka külge!

Õhuke kardin on meheema varalaekast. Kes teab, mis ajast ja kust see pärit. Kuid mulle hirmsasti see muster meeldib ning õnneks on ta ka piisavalt lai. Täitsa kodutunne tuli lastetoas peale!

Tähed ja kuu on kõik siksakiga külge õmmeldud, põhikangas on paks puuvillane. Mõnusalt muinasjutuline minu meelest!

Lapsed on nii rahul, nende meelest niiiiiii ilus ja ruttu jääb magama, sest täitsa pime on. Näha on küll, et sealt süvendist paistab ikkagi veidi valgust, kuid sellega peab hetkel leppima, kuniks me ükskord need süvendid “ära kaotame”. Praegu on öösel tegelikult õues üsna pime, popid LED-lambid tänavatel, mille valgusmüra on üliväike ning valgus otse tänavale suunatuna väga korralik. Kuid noh, suvi on ju tulemas, päev läheb ikka kukesammu kaupa järjest pikemaks ning varsti on jälle valged ööd!

Õmbluspraktika sai ju läbi! vol2.

Kui õmbluspraktika viimane päev oli, siis jäi  mul lõpetamata üks jakk. Nii äge jakk, et ma tahtsin seda väga ise lõpuni õmmelda. Lisaks noh, minu esimene voodriga jakk, mida õmmelnud olen. Õnneks oli juhendaja ka sellega nõus. Pidin kaasa lõikama veel üle 4 meetri kanti, et saaksin kõik servad sellega äärestada – nõnda tuleks stiil täpselt sama, nagu komplekti kuuluval seelikul, mille varem valmis sain.

Jaki lõige on Burda 1/2015 mudel 104. Ostsin selle Burda omale ka, seal on mitu mind erutavat lõiget. Ning sellise jaki peaks endalegi tegema.. 🙂

Kõik pildid on tehtud kahjuks vaid mobiiliga!

See jakk sai õmmeldud sellepärast, et spiraalseelikust jäi tohutult kangast üle ning oleks ju patt jätta seda kasutamata. Kliendile meeldis see idee ja jaki lõige ning asuda tuli tegudele! Komplekt kokku on täpselt praeguse ilma jaoks ning usun, et see naine tänaval küll märkamatuks ei jää! (ta on muidu ka selline särasilm ja positiivse energia kehastus, et ega ta muidu ka tänavaga kokku ei sula..)

Peitlukuga taskud tegin õmbluse vahele, kelmikalt veinipunased. Riputusaas on ka samamoodi punane. Natuke kelmikust ei tee kunagi paha ju!

Tepitud vatiiniga vooder tuli sissepoole ning nöörkant esitükkide vahele.

Ja viimistlus tuli kandipaelaga. Eks ma pean mingi hetk võtma omale mantlitegemise ka ette ning siis proovima ikka nö korraliku varianti mantli/jaki viimistlusest. Lihtsalt selle jakiga sobis see kandivärk paremini..

Järgmine kord näitan järgmiseid asju! 🙂

Päikest soovides
Kai-Epp

Täiendasin oma blogi õmblusblogide linkidega!

Õmblusmamsel tegi mõnda aega tagasi vahva üleskutse, et leida rohkem kodumaiseid õmblusblogisid. Üleskutse oli tõesti hea mõte! Ning kokkuvõttes on meid päris mitu, kes õmblusest blogivad (kuigi kui võrrelda kudujate ja heegeldajatega, siis on meid ikka niii vähe)! Ütlen ausalt, et ma palju lapikunsti tegijaid ei jälgi pingsalt, välja arvatud mõned pärlid minu jaoks (mis on pärl minu jaoks? Miski peab mind paeluma, kuid seda miskit kirjeldada ei oska). Kuid kõike, mis on muu õmblemisega seotud, jälgin huviga.

Igapäevaselt loen blogisid bloglovin-i kaudu ja see sobib superhästi – sedakaudu saab kohe teada, kui keegi on midagi postitanud, ei pea sõeluma läbi erinevate lehtede ning bloglovin on säilitanud iga blogi kujunduse ka – seega ei lähe mul miskit kaduma! Tihti loen just läbi telefoni – kui sõidan kuskile, vaja oodata või hetk vaba aega. Hommikusöögi kõrvale loen tavaliselt ka, kuid sellest üritan ma vabaneda – peaks nautima sööki ning olema hetkes. Noh.. Ma tegelen sellega.. 😛

Tegelikult olen ma juba ammu mõelnud enda blogisse lisada eesti õmblusblogide lingid ning oma teises blogis(From Old Jeans) tegin seda mõned ajad tagasi. Kuid miks siin polnud? Vat ei tea, kuid nüüd on see müstika parandatud. Vasakul menüüribal on eraldi tulp õmblusblogi linkidega. Võib-olla sorteerin mõned erilised lemmikud ka välismaiste blogide hulgast, kuid need leiavad nii palju propageerimist, et sellega pole kiiret. Kuid meie endi omad võiksid saada küll palju rohkem tähelepanu, onju! Nii vahvaid tegusid tehakse! Kahjuks ma oskasin vaid tekitada linkide nimekirja, peaksin kätte võtma ja uurima põhjalikumalt, kuidas teha sellist nimekirja, kus eespool on viimati uuendatud jne.. Blogspotis oskasin. 😀

Loodetavasti leiate siit nimekirjast mõnusat lugemist ning loodan, et meid õmblusblogijaid saab olema hästi palju! 🙂

Armastusega
Kai-Epp

Koosõmblemine 2015 jaanuar – “midagi ihule ja hingele” – ööriided. Õmblesin öösärgi!

Heips taas!

Teate, vahepeal sai jaanuar otsa! Mulle oli see täielik üllatus. 😀 Aga kuna vahepeal ei adunud aja liikumist, siis pole ka ime. Igaljuhul koosõmblemisel on iga kuu oma teema, jaanuarikuu oma oli “midagi ihule ja hingele” – ööriided ning asun nüüd enda panust näitama.

Õmblesin omale öösärgi. Mees ja naabrinaine arvasid, et see oleks täitsa hea suvepluus, öösärgiks täielik raiskamine. 🙂 Mismõttes pluus, kleidiks liiga lühike? 😀

Lõige Burdast 11/2009 mudel 133.

Ennast on pildi pealt nii paljalt veider vaadata.. Samas suvel ju käisin küll nii paljalt. Aga noh, praegu ikka südatalv, seega silmale täiesti võõras. 😀 Ja noh, tahaks end ikka paremas vormis näha, kuid mis teha, fotoaparaat teeb teise pildi, kui silmad läbi peegli ja soovunelma. 😛

See hästi vahva kangas on kunagi ostetud Uuskasutuskeskusest. Täielikud aarete laekad on need poed. (Muide, kas teadsid, et nad avasid Paidesse ka oma poe?) Ju mingi nõukaaegne või millegisellesarnane puuvillane. Mu meelest täiega kaif muster! Lisandiks juurde veidi punast puuvillast.

Pildilt pole küll väga näha, aga kahe tissi vahel on äge pilu! Näis, kuidas sellisega magada on, kas on ka praktiline pilu või ei. 😀 Ja millal ma seda üldse katsetan, ma hetkel ei tea, sest üldiselt ma kodus magades ei kasuta riideid, kui magan. Siis on mugavam ja soojem (kui mu ema kunagi Uurali mägedes matkama käis, siis avastas ja mulle kunagi välja lobises, et nii on öösel soojem magada ja hommikul kergem teki alt välja saada). 🙂 Aga vahel juhtub, et kui meile tulevad külalised, kellega on suurem oht, et peab ootamatult end voodist välja ajama, ei tahaks küll paljalt ringi lipata. Või et läheme ise külla. Siis tahaks ikka numps välja näha, kaua ma mehe t-särke kasutan, arumaisaa?

Istuvus seljal pole just kõige parem. Samas ei saagi puuvillasest öösärk väga taljesse olla. Igaljuhul mureks oli taaskord see, et võtsin oma mõõtude järgi suuruse 40 lõikelehelt, kuid seljas oli see suur. Ma muidugi oleksin võinud lõiget mõõta, et olla asjas kindel, enne kui ma kangast midagi välja hakkan lõikama. Tegin külgedelt kaks cm ja taljest 6cm(mõlemalt küljelt) kitsamaks ja varrukaauk läks ka madalamale 3cm. Seljale jäid mingid voldid veidi, kuid ausalt mind need väga ei häiri. Magades kohe kindlasti mitte. 😀 Eks järgmine kord mõõdan lõikeid enne mahajoonistamist ja siis otsustan, mis suuruse välja lõigata.

Koosõmblemise järgmise teema on seotud valentinipäevaga. Miskit südametega.. Näis, mis mõtted pähe kargavad!

Järgmise korrani!

Armastusega
Kai-Epp

Trikotaažist raglaanpluus. Lilledega.

Õmblesin trikotaažist pluusi. Tõeliselt venivast trikotaažist. Pole enne julenud nii venivat kangast käsitleda. Kuid mõtlesin, et kuna mul on nüüd nii äge overlok, siis peaks see ju käkitegu olema. 🙂

Lõige Burdast 2/2013

Iseenesest oligi täitsa lust seda teha. Ainuke asi, et võtsin küll oma mõõtudele vastava numbri, kuid oli ikkagi suur, seega pidin kokkupoole võtma veidi.

Kangas on pärit Abakhanist. Nüüdseks olen nii palju erinevaid kvaliteetseid kangaid oma käe alt läbi libistanud, et julgen veidi rohkem usaldada Abakhani valikut.. St leida sealt kvaliteetsemad kangad üles. Seekord tundub, et täiesti vedas.

Pluus toob vahvalt esile kõik kurvid. Pildilt pole küll väga näha, kuid mitu inimest (naised kõik) küsisid, et kas ma olen seekord midagi rinnahoidjatesse miskit pistnud või opil käinud. Ning teiste kurvidega seoses – pluus toob uhkelt esile ka minu hoolikalt kogutud väärispeki. No teate küll seda sanga vöö ümber, kuhu koguneb kõik see hea ja veel parem, millega üleliigselt patustatud.

Otsustasin, et kannan oma sanga uhkusega, ehk siis tuleb see arusaamine kindlamini, et võiks uuesti ka trennilainele sattuda..

Varrukavolte pole pildil väga näha..

Igaljuhul kangas on superilus ja need värvid on nii minu värvid!

Pilte tahtsin teha õues. Umbes samamoodi, nagu tegi Esta. Ideel oli juba jumet ja hakkasin peaaegu teostama, kuid karm haigus (mille nime ja olemust pole veel selgeks saanud, siiamaani painab) nurjas seekord mu plaanid. Igaljuhul viimasel ajal tundub, et kõigil on kevad või suvi südames ning värvid on moodi läinud. Seda on nii hea vaadata. Ja ilmselgelt kuluvad mulle värvilised riideesemed marjaks väga ära..

Pildil pole nähagi, kui must-valge mu pluusivalik on, mõni tumesinine sekka.. 😛 Eks ma mingi hetk praakisin palju asju välja ka, kuid tuleb asemele teha uusi ja ägedamaid!

Järgmiste tegemisteni!

Armastusega
Kai-Epp