Pliiatsseelik või pintseseelik, mis seal vahet on? :D

Mõtlesin, et näitaks nüüd seelikut ka, millega ma juba kaks päeva linna peal kepselnud olen.

Kui ma kanga ostsin, siis oli veidi teine plaan, kuid kui oma Burdasid lehitsesin, mõtlesin, et miks mitte teha pliiatsseelik väikese vimkaga? Kuigi jah, pildil seda vimkat palju polegi näha, kangas on nii kirju. Aga vinged värvid, onju? Täiega minu kompott. 😀

Lõige 10/2007 Burdast, mudel nr 102. Taskuid ei tahtnud sellele seelikule teha, sest ma ei paneks sinna nagunii midagi punnitama. Ja sellist kinnitust voldile ei tahtnud ka panna, sest see hakkab selle kangaga nagunii lahti libisema. Muidu läks täitsa lõike järgi. Kuigi jah, ma pean ikka rohkem arvestama sellega, et kui muidu kannan 38 numbriga riideid, siis pole Burdast ka mõtet suuremat joonistada..

Voldi kinnitasin ma hoopis Ühe kärtsu nööbiga. Ega küll küllale liiga ju ometi ei tee.. 🙂

Nüüd on puudu sellised ägedad pluusid, mis selle seeliku juurde sobiksid ja oleksid kas nii lühikesed või seeliku sisse pandavad, et see vahva nööp ja volt välja ka paistaksid.

Seelik ise on väga mugav, küll aga nüüd lasen pesust läbi käia ja siis selgub, et kas on vaja veel kitsamaks teha või mitte. Olen nii kahevahel, et äkki on see ikka veidi lai mulle? Ma viimasel ajal pole kõhtu väga punni ka söönud, et sellele ruumi jätta. 😛 Samas on ju hea ja mõnus, kui mitte kuskilt ei pigista.

Korralik kaetud lõhik ja puha. Muidugi hakkasin hetkel kahtlema, et kas see ikka õigele poole avaneb. Aga ei viitsi kontrollida ka.. 😛

Tegelikult selle lõhiku servad on ikka ühtlased, kangamuster teeb trikki. Ja minu pikk bussis istumine ka vist.

Eks nüüd vaatab, mis järgmiseks saab. Ideed muudkui pressivad, kuid nüüdsest olen 4 päeva nädalas vabatahtlik, kuni juuni lõpuni, see võtab päris palju aega. 🙂

Kui hingeloom kipub pluusile!

Ma veidi ummamuudu. Seda üldiselt teatakse. KUI ummamuudu, ega seda ma alati ei räägi, inimesed muidu vaatavad nagu napakat (nagu nad muidu ei vaata? Okei, viimasel ajal olen liiga taltsas olnud). Igaljuhul mul on hingeloom, tiiger. Selline suur, väärikas ja pehme karvaga. Meil kõigil on omad loomad või linnud või taimed, lihtsalt tihti seda ei teata. Ja tihti on neid mitu, kuid mina kaugemale pole jõudnud. 🙂

Kui ma praktikal käisin, siis ükskord mu juhendaja Piret käis Kangas ja Nööbis ning rääkis pärast õhinal, et nägi seal üht kärtsu kangast, mis oleks täitsa sobiv mulle. Tiigritega ja oranž(minu üks lemmikvärve)!! Noh, läksin siis esimesel võimalusel vaatama ja näe, oligi seal selline kangas. Täielik kärts ja mürts! Kas ma tõesti paneks selle selga??

Tegelikult läks ikkagi aega, enne kui ma suutsin sellesse käärid sisse lüüa. Pooleldi tegin valmis ja siis jäi seisma. Sest ma ei saanud varrukaid normaalselt istuma. (pildil vaatan, et ikka veel on veidi nõmedalt, peaks vist viiendat korda üles harutama).

Peale teist korda harutamist oli nutumaik suus ja mõtlesin, et mina seda pluusi edasi ei õmble, olgu need tiigrid seal toanurgas! Kolmas ja neljas kord harutada oli juba suur nali. 😛 Igaljuhul on hea meel, et ma selle valmis tegin. Kas ka kandma hakkan, eks ole näha, proovin ikka. Ja kui olemine nõmedaks jääb, võtan need varrukad veekord lahti! 😀

Lõike kompunnisin ise kokku. Allääres ja varrukate allääres on kumm. Jäin lõpuks peeglisse vaadates mõtlema, et äkki oleks pidanud varrukad ikkagi pikemad olema? Ja kui pilte vaatama jäin, siis esiteks tundun endale Koidulana ja teiseks väga loppis Koidulana. Täna on lihtsalt selline nõmekas päev ja üldse haigete lastega koju aheldatud olla on minu jaoks keeruline. Aga kuna ma pildistamist lükkasin mitu päeva edasi, siis täna otsustasin, et vahet pole, mis pildid tulevad, aga need tuleb rsk ära teha! Pojal lasin klõpsutada, tal miskipärast käsi värises ja pildid veidi udused.. Aga no ma ei saa enam oodata, millal tuleb jälle võimalus ja jaks uued pildid teha!

Ikkagi need tiigrid mulle meeldivad. Kuidagi nunnud. Ja mõnus värvilaik pluusisahtlisse kulub alati ära..

Meik kuluks ka näkku ära, pildistamise ajaks. 😛

Praegu on pooleli pintselseelik (minu aju genereering pliiatsseelikust). Mul oli plaanis teist lõiget kasutada, kuid igaks juhuks lappasin oma Burdasid läbi ning leidsin huvitava lõike, mida mõtlesin proovida. Kusjuures see lõige kokkuvõttes mulle meenutabki pintslit. 😛

Instagramis on ka väike vihje.

View this post on Instagram

Järgmine projekt.. #sewing

A post shared by Kai-Epp Kübarsepp (@kai.epp) on Mar 26, 2015 at 1:51am PDT

On peaaegu valmis (värvel pealt ära teppida, volt kinnitada ja alläär teha), loodetavasti õnnestub homme lõpetada, et siis veel nädalavahetusel voodipesu õmmelda. Praktiline elu vajab ka tähelepanu ju. Ostsin Pakistani imepehmet valget puuvilla, et lubada luksust iseendale ja mehele. 🙂

Uuest nädalast hakkan Tartu vahet sõitma, kuni suveni! Et ikka palju harrrrjutada ja harrrjutada. :))

Parimate soovidega

Kai-Epp

Lilleline trikotaažist suvekleit

Käisin ükspäev Tartus üle mitme mitme nädala. Sattusin mitmesse kangapoodi (otsisin suurt kalkarulli). Mujal suutsin kiusatustele vastu panna, kuid Solveigist ostsin ühele tulevasele kleidile voodri ning Abakhanist lisaks kalkale kaks trikotaažkangast (okei okei, Kangast ja Nööbist peitluku ka järgmisele kleidile). Esimesest peaks tulema seelik, teisest tuli kleit. Ikkagi Me Made May tulemas ja suvi tulemas ja üleüldse kaua ma hallilt riides käin ja halan, et mul mingi õmblemine välja ei tule? Noh, mitu asja on tõesti nässu läinud, kuid otsustasin muuta seda mustrit!

Burda 8/2012 mudel nr 115, tegin väikesed korrektuurid ja selline see kleit sai. Millised vaimustavad värvid, onju! nagu täpselt mulle mõeldud. 🙂 Ning kleit nii mõnus, et läheks kohe hullama!

Välja jätsin varrukad, lisaks lõikel ettenähtud sissevõtetele tegin rinna juurde väikese voldi lisaks, et midagi turritama ei hakkaks. Seljaosa tõstsin õlast 1,5cm, siis kadusid ebasobivad voldid ära. Alguses oli plaan alläär sirge teha, kuid proovides selgus, et selle tagant pikema allääre vastu polegi mul mitte miskit. Lihtsalt viimastel aegadel on see ebaühtlane seelikuäär nii popiks saanud, et seda on liiga palju tänavatel näha. Sellel lõikel aga on see kõik kuidagi nunnu.

(Kogu aeg vaja seletada, isegi pildi peal.)Ei mingeid nööpe ega lukke, lihtsalt üle pea ja valmis! Kangas on mõnus veniv ning keha vastas jahe (viskoosisegu). Oli 35% alla hinnatud, seega kui ma õigesti mäletan, läks kangas maksma umbes 8.50.

Huvitav, mis te arvate, on need roosid või pojengid? Mulle meeldib vist mõelda, et need on pojengid. Minu ühed lemmiklilled moonide kõrval.

Mõnus alt lai seelik on, õnneks kangas nii raske, et suure tuulega saba üle pea lendlema ei hakka. Vist. 😀 Tänu sellesamale raskusele on täitsa ilusasti ümber keha, näen täitsa numpsik välja, vähemalt enda arvates. 😛

Küljeõmblustesse paigutasin taskud. No et saaks tuus olla ja küünarnukini käed peitu vajutada. 😀

Kindlasti teen selle lõike järgi veel. Mõne mitteveniva kangaga. Peplum pluus kindlasti tuleb nunnu sellest. Ning pikkade varrukatega kleit. Kõigepealt tuleb aga mõned teised plaanid realiseerida – pintselseelik, püksid. Ning pooleli tiigripluus ka lõpetada, millega ma Instagramis lehvitasin. Mul sellel vaja vaid varrukaotsad lõpetada, ei tekkinud inspiratsiooni, kuidas seda teha ja nõnda jäi pluus nurka seisma.

Toredat kevade algust!

Kai-Epp