Õmblesin suvise printsessilõikelise kleidi.

Õmmelnud olen ma palju, üht-teist olen ka aparaati püüdnud, siiamaani pole olnud lihtsalt mahti, et arvuti taga nii kaua istuda, et aparaadist neid pilte välja saada ning siia panna. Ma ei ürita leida mingeid vabandusi, miks blogimises nii suur paus (ühtegi vabandust peale suure töötamise polekski, see on “endisele” töönarkomaanile aga hädine vabandus :P), seega hakkan lihtsalt ühest otsast pihta!

Tuli üks imetore noor naine kangaga mu juurde ja soovis saada kleiti. Näitas paari pilti, et millised on tema soovid ja eks ma siis üritasin neid soove täita.

Lõike leidsin ajakirjast Moda 6/2007, üht-teist veidi muutsin. Suurus oli 34, mõnest kohast sai veel kokku võetud. Nii põnev oli sellist suurust õmmelda! 🙂 Ise olen ikkagi 38-40 ning on mõned korrad õnnestunud ka suuremaid suuruseid õmmelda. Sellised kogemused rikastavad tohutult. Mind näiteks ka selliste mõtetega, et äkki peaks taas trenni minema (kui selg korda saab)? 😀

Klient soovis just sellist kaelust ning ma arvan, et see õnnestus mul hästi! Pildil on kleit veidi seljas viltu vist või mängib muster, tegelikkuses on kaelus ikkagi sümmeetriline. Ja mulle hakkas selline südamekujuline kaelus täiega meeldima! Nii õrn ja naiselik..  Kaelus on lõikekohase kandiga tehtud, selle kinnitasin salapistetega.

Kleidi ülaosa on printsessilõikega. Suviselt lühike pikkus ning lehviv seelikuosa. Kleidi alläär sai lõpetatud kahekordse palistusega.

Loomulikult kasutasin peitlukku. Klient oli ostnud väga hea viskoosiseguse kanga, mis on ihu vastas jahe, hea õmmelda ning eelduste kohaselt peaks kaua vastu pidama. Ei mingit voodrit, sest miskit läbi ei paistnud ning soovisime säilitada võimalikult palju seda kelmikust ja kergust, mida kleit õhkab.

Tõeline rõõm oli seda kleiti õmmelda!

Palavate tervitustega

Kai-Epp