Ma ei oska enam blogida. Pool tundi mõtlesin, et mis pealkirjaks panna 😀
Igaljuhul kuigi see blogi on vapralt vaikinud, olen mina ikkagi õmmelnud! Palju olen teinud igasuguseid parandustöid nendele, kes on küsinud ilusasti (ja see minu ajagraafikusse sobinud), mõned uued asjad on ka valminud. Küll aga üldiselt pole olnud mahti asju üles pildistada ning suuresti ongi need jäänud unustustehõlma.. Edaspidi siiski tuleb üks postitus mõnedest asjadest, mis pausi ajal valmisid.
Pooleteise aastaga koolis olen kogunud korraliku hunniku (kolmandiku) ainepunkte ning keskmine hinne on veidi alla selle piiri, mis on cum laude jaoks vajalik. Edaspidi üritan panustada aega rohkem iseendale ja perele. See algne pingutus oli tõestus iseendale, et saan hakkama ja et õpin õiget asja. Lisaks tahtsin võimaldada endale edaspidiseks veidi vabamat tunniplaani. Mõtlesin küll, et edaspidine hakkab kolmandast aastast, kuid tundub, et hakkab juba nüüd. Tekitan endale võimaluse elu muutumiseks!
Igaljuhul nüüd õmblemisest.
Täna näitan eelmise sügise parimat valminud rõivaeset. Miks parim? Kangas superhea. Läbiproovitud lõige, mis minu kehale sobib ning minu silmale ka. Kokku väga mõnus riideese, mida kannan siis, kui tahan tunda end mugavalt – kas kodus või vahel ka kooliskäies.
Kangas on pärit minu kõige lemmikumast netipoest: Nööbijutud. Ma täiega armastan seda poodi! Sest seal on ainult tippkangad! Ja kui ma kunagi arvasin, et noh, mis seal siis niiii suur vahe on, kuid sellesama pusaga sain ma vahest lõplikult aru – nii hea oli õmmelda, harutada, nii hea on ihu vastas seda kangast tunda. Pildid on tehtud peale seda, kui ma seda pusa olen pea pool aastat intensiivselt! kandnud ning väsimuse märke annab ainult see türkiissinine trikotaaš, mis on kontrastiks juurde toodud (minu meelest imeline värvicombo). Viimane mainitu on küll Abakhanist pärit ning käe all tundus küll väga mõnus, kuid siiski näen, et varruka mansetid kisuvad topiliseks ning ei taha ka väga hästi puhtaks minna. Seega tuleb need varsti välja vahetada.
Igaljuhul põhikangas on orgaaniline puuvill. Mis firma oma, ei mäleta.. Ei leidnud otsides ka kohe.. Igaljuhul 17 raha oli meeter ning ma ei kahetse mitte üht senti sellest 😀
Taskud on ka ikkagi ägedad. Mulle on hakanud selline tasku väga meeldima – lõige on juba varem proovitud (küll kardigani näol) Ottobre 5/2015 nr.15 – Get Moving hoodie. Ainuke asi, mis muutsin lõike juures – natukene rohkem taljesse õmblesin. Seda kasvõi selleks, et pusa kanda vajadusel teksadega.
Need dressipüksid on ka enda tehtud, Ottobre 5/2016 lõike nr.11 järgi. Winter Comfort nimeks. Nendega olen ka ülirahul. Kangas Abakhani kaalurestist ning üsna hästi vastu pidanud ning püksid tihti kasutuses. Kindlasti läheb lõige kordamisele, kui need peaksid ära väsima.
Piltidel paistavad dressid kortsus olevat – väga vabandan, seda ma ei ise ei märganud! Võtsin kapist ja torkasin kohe jalga. 🙂
Kapuuts on äge sügav – ma üldse ei salli, kui jopel või dressikal on kapuuts nii väike, et seda silmini tõmmata ei saa! Pingutusnöör toimiks ka, kuid seda on vaja ainult siis, kui tõmban kapuutsi hoopis kaela ligi.
Parim kompliment oli selle pusaga see, et kursusekaaslased tahaksid ka endale selliseid, koos kokkusobivate pükstega. Õnneks pole mul sellisteks hullusteks aega 😛
Üks põhjus, miks ma ei suutnud oma õmmeldud asju pildile püüda ja siia panna, on minu tõusnud kehakaal. Ka praegu vaatan pilte ja tunnen end ebamugavalt. Kuid olen otsustanud, et esiteks – võtan end sellisena, nagu ma praegu olen ning naudin elu ja olemist (ja tunnistan, et olen emotsionaalne söödik) ning teiseks – annan endast parima, et tunneksin end hästi. Seega üritan oma söömise ja liikumise ja päevakavadega saada sinnamaale, et nautida rohkem aega iseendaga. Ja tunda rõõmu tervisest (enne kui see lõplikult kaob, eks.. Neljakümnedates naiste tõdemused :P)
Praegu on õppimisest paus ning olen õmmelnud, kudunud, lugenud raamatut. Tempo on väga aeglane ning tunnen end niimoodi mõnusasti. Kuigi süümekad on ikka selle ees, et jõuan nii vähe ühe päevaga tehtud – ilmselge ülepingutamise tagajärg. Või õigemini olen suurem osa oma elust niimoodi elanud – rabeledes ja kiirustades. Igaljuhul on parim aeg oma elu ja harjumusi muuta! 🙂
Parimate soovidega
Kai-Epp
Kai-Epp õmbleb 