Eile esitasin selle semestri viimase töö ära, seega on mul täpselt pool teed eriala omandamisest läbitud. Ainult 2,5 aastat veel! Lisaks sellele, et olen õppinud kõike vajalikku, mida tulevase klassiõpetajana (ja käsitöö- ja kunstiõpetajana) vaja teada, olen õppinud mitmed eluõppetunnid. Näiteks ma jaksan palju rohkem ja põhjalikumalt, kui ma oleksin osanud arvata. Samas ma vajan regulaatset puhkust. Ma ei võta seda puhkust, kui ma ei sunni ennast, sest alati on vaja veel midagi teha (perele, koolile, kiired tellimused), ruttu-ruttu. Ja siis ma kurdan, et ma ei tunne ennast hästi.. Muidugi ei tunne, kui ma iseendale piisavalt tähelepanu ei pööra! 😀
Seega üritan seda blogi siin elustada. Sest see aitab mul olla iseendaga. Lisaks püüule õmblemist regulaarseks tegevuseks muuta üritan tagasi tuua ka ilukirjanduse iganädalasse olemisse ning liigutamist ka. Mul on olnud ühte ja teist, kuid seda kaootiliselt.Kuid see selleks!
See ka selleks, et mul tegelikult päris mitmed vahvad õmblemised on jäänud korralikult üles pildistamata, rääkimata siis siiapanemisest. Kuid mis seals ikka, ju oli tol hetkel nii kõige parem.
Mis saab edasi? Ma sügisel koolis ühe aine seminari raames pillasin välja lause, et tahan, et 2018 lõpuks oleks 80% minu garderoobist iseõmmeldud ja ülejäänud taaskasutus. See ei tähenda muidugi, et tavapoest ostetud asju hakkan ära viskama. Näen, et paljud asjad kuluvad lihtsalt ära selle aasta jooksul ning üritan teha ise asenduse. Soovitavalt sellise, mis enam-vähemgi sobib kapsel-garderoobi konseptsiooniga (loe sellest eesti keeles näiteks SIIT). Kas aga ma suudan selle ära teha? Ka ei tea, kas sellise protsendiga, aga ma pean ju vähemalt üritama!
Põhjuseid üritamiseks on mitu. Kangakapp on liiga täis. Poest endale meeldivaid riideid leida on raske, kui need just 150+€ ei maksa (kui siis ka). Loobumine kiirmoest ning kiirtarbimisest on muutunud minu jaoks oluliseks.
Kaardistasin oma kiiremad plaanid ja soovid ning tegin endale neist tabeli (kuidas ma armastan google docs-i, saan asju teha edasi nii erinevates arvutites, kui oma telefonis):
Lisaks hullasin mingi hetk Trellos ning sisestasin sinna lõiked, mis on netist ostetud. Võib-olla jõuan ka selleni, et panen sinna vähemalt ajakirjad, mis on olemas ja nendest enam meeldinud lõiked vms. Aga tahan endale visuaalset ülevaadet. Ma tean, et osad õmblejad välismaa blogides on teinud ka kangastest ülevaate, seda ma ei tea, kas ma viitsin/raatsin/jaksan. Samas kui teha seal konkreetsetele projektidele oma “sein”, siis nendele kangad juurde lisada poleks nii suur töö.
Mis nüüd saab? Nüüd vaja kaardistada kuu ja nädala lõikes need ajad, mil võiksin pühenduda õmblemisele. Mõtlesin pikalt, et kas iga päev pool tunnikest v kord nädalas rohkem, siis kaldun pigem viimase poole. Või siis kaks korda nädalas. Ma praegu saan seda teha ainult nädala kaupa, sest elurütm on teine tavapärasest, samas üks uus huvitav projekt on juurde tulemas (mis on seotud veidi õmblemisega ja veidi tulevase tööga, samas ise ei tee suurt midagi :P) ning ma ei tea veel, kuidas ja kui palju see mu igapäevarütmi muudab. Seega kuniks see selge, võtan sammhaaval. Küll kirjutan endale juhendi, mida kõike pean silmas pidama, kui endale nädala tegemisi planeerin 😛
PS! Edukaks planeerijaks sain ma siis, kui leidsin Bullet Journal süsteemi enda jaoks (Krentu blogist lugesin esimest korda ja pool aastat hiljem hakkas seda igalt poolt mulle vihjama) ning see on nö päästnud mu elu. Tänu sellele süsteemile on mu elu palju lihtsam, pingevabam, olen avastanud uusi teemasid, mida uurida ja ellu kohaldada. Lisaks see süsteem on aidanud ellu jääda ülikoolihulluses. Lihtsalt nüüd on vaja tase edasi veel minna.
Luban, et järgmine kohtumine on oluliselt kiiremini, kui paari aasta pärast!
Päikest!
Kai-Epp
Kai-Epp õmbleb 