Kui öko on piisavalt öko? Kangast meigieemalduslapid

Oma kõiksugu lugemiste ja uurimiste ja mõtlemistega olen jõudnud sinnamaale, et tahaks tarbida vähem, teadlikumalt ja nö lõpuni. Kui võimalik, siis parandada, taaskasutada või ära anda. Kui võimalik, jätta ostmata. Kui võimalik, jätta (õmblemisel) vähem jääke.

See viis mind selleni, et tekkis tõrge vatipatjade ostmisel. Iseenesest olin juba aastaid näinud, kuidas osad õmblevad tekstiilist lapikesi ning olen mõelnud, et kuidas nad küll viitsivad?

Puuvilla kasvatamine on tohutult veekulukas tegevus. Puuvill kasvab seal, kus puhta veega kitsas käes. Pluss selleks, et vatt valgeks saaks, tuleb seda ju veel pleegitada. Ja mina viskan suure vaeva pärast ühekordset kasutust prügikasti/tulle. See pole ju jätkusuutlik! Iga kord, kui meiki eemaldan (5-6 korda nädalas), läheb 2-3 vatipatja(ei saa vähemaga hakkama), mis tähendab, et ma ostsin neid üsna tihti. (Pluss see kilepakend iga kord!)

Alternatiivile mõtlesin ammu, kuid tegudele jõudsin nüüd. Tegin ühest ülejäänud kangajupist (kuigi ärakulunud froteerätik või flanellpluus oleks veelgi etem – pole selliseid asju kodus hetkel) endale meigieemalduseks lapikesed. Tegin nii suured, et piisaks ühest üheks korraks. Ja et mu klaastoosi ära mahuksid.

Ilurutiin näeb õhtuti välja nii: võtan kookosrasva ning sulatan selle peos vedelamaks. Hõõrun näole laiali, saades sellega kogu meigi nö lahti. Niisutan oma froteelapi (vanasti vatipadja) sooja veega ning tõmban sellega näo puhtaks. Kookosrasv võtab hästi ka ripsmetušši lahti (paremini, kui paljud spetsvahendid).

Veendun, et nahk on puhas meigist ja liigsest kookosrasvast, loputan lapikese ära ning panen kuivama. Kui pesu pesen, läheb see lapike pesumasinasse teiste asjade vahele. Lapi kuivatamine on vahepeal oluline, sest pesu ma iga päev ei pese ja muidu hakkavad bakterid vohama.. Samas pesumasinas võtavad nad nii vähe ruumi, et märkimisväärselt rohkem vett, pesuvahendit ja elektrit ei kulu.

Enne, kui viitsisin ümmarguseid lappe äärestama hakata, tegin nädalajagu lihtsalt kangatükiga proovi, et ega see kasutamata frotee nahale liiga karm pole. Tundus sobivat ideaalselt ning olen endiselt superrahul endaga.

Kui juba need kangajäägid välja kaevatud olin, otsustasin lahendada veel ühe kaua kestnud probleemi – põrandapesulapp. St mul oli see, kuid lihtsalt üks lai kangas, mis kippus maha libisema mu põranda”kaabitsalt”. Seega tegin uue, kitsama ja trukkidega.

Disaini peab veel parandama, et asi lihtne, kuid toimiv oleks.

Järgmise korrani!

Kai-Epp

Advertisements

Ütle sõna sekka

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s