Õmblusprojektid aastaks 2015

Olen juba mõned aastad andnud endale mingeid lubadusi. No näiteks üks aasta ma hoidusin igasugusest alkoholist. Tagajärg – tahan vaid naturaalseid, kvaliteetseid jooke, üldiselt harva ja väikestes kogustes. Noh, mõned teised lubadused las jäävad avalikustamata :P.

See aasta lubasin, et ma ei osta endale uusi riideid. Okei, pesu ja sukad-sokid jäävad mängust välja. Kui miskit soovin, siis kas ma õmblen selle endale või soetan teise ringi poodidest. Kusjuures ma pean olulisemaks aastavahetuseks isiklikku sünnipäeva, mitte  kalendriaasta vahetumist, sellegipoolest sellised lubadused on tihtipeale juhtunud just viimatinimetatud aja vahetusse lähedusse. Igaljuhul usun, et kõik on teostatav, see aasta ma muidugi terve perega seda teostada ei suuda (just pere meespoole osas), kuid ise ikka proovin. 🙂 Ja kui muu ei aita, siis tipsutan veidi suurest masendusest, et midagi pole selga panna. 😀 😀

Endale nii suuri piire ma ei riski panna, nagu tegi seda Kadri. Kuid siiski, olen väga inspireeritud tema ettevõtmisest! Lisaks utsitas ta Isetegija.net foorumis õmblusprojektis osalema. No teeme ära, ma ütlen! Teemast saad lugeda siit: http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22376&highlight= Idee on selles, et kõigepealt teed ühe eseme, siis korraga kaks ja siis korraga kolm. Või siis vastupidi. Või kolmandatpidi.;)

Facebook on äge koht, ausalt! Seal on palju gruppe, kus võib kohata teisi omasuguseid. Näiteks on seal Õmblustuba. See aasta võeti koosõmblemine päris süstemaatiliselt ette ning seal ma osalen, seda ma lubasin. Jaanuarikuine asi on juba pooleldi tehtud. 🙂

Hommikuti, kui ma bussiga Tartusse sõidan, lehitsen bloglovin.com-i äppi ning loen blogisid. Väga mugav on sellega lugeda! Igaljuhul komistasin täna ühe vahva projekti otsa – Kid’s Clothes Week. Tuleb üks nädal, seekord 2. – 8. veebruar, kus keskendutakse lastele õmblemisele. Iga päev tund aega. Pole ju hullumeelne mõte? Seekord on luubi all taaskasutus. Kuna see täpselt minu teema, siis otsustasin kaasa lüüa. 🙂 Selle projekti lehel on ideid, mida teha ja kuidas teha, saab end registreerida ja oma tehtud asju näidata, lõikeid leida jne jne. Täitsa huvitav avastus, ma ütlen!

Need bännerid panin ma oma blogi vasakusse menüüribasse ka. Iseendale meenutamiseks ja teistele uudistamiseks. Nüüd tuleks asuda tegudele. 🙂 Vihjeks võin öelda, et valmimas on ühed retuusid. Sädelevad!! Nõuti nabapluusi ka veel juurde. 😛 Ei, nõudjaks polnud mu elukaaslane, järelikult pole retuusid ka mulle. Ehk saan homme valmis, õmblusmasina vedasin nädalavahetuseks igal juhul endale koju. 🙂

Armastusega
Kai-Epp

Ja maailm pöörleb taas. :)

Kaotatud aegu taga pole mõtet nutta. Lihtsalt kõik sai minu sees otsa, mida edasi jagada. Kui olin maale kolinud, andis elu järsku väga teravalt mõista, kuidas minu elustiil oli mind ennast mitte-hoidev ning see oma karika tühjus andis väga teravalt tunda. Kogu aeg muudkui jagasin endast välja ning tagasisaamine oli täiega miinustes. Ja kui nõnda kaua elada siis.. Mul läks veel hästi, et seda mõistsin. 🙂

Hea on see, et selline kriis raputab kõik läbi. Olen teinud palju oma sees, et saada tunne mõnusaks. Et tuleks tagasi tahtmine ja sära ja soov muuta iseenda maailma paremaks. Juhtus ka see, et läksin tänu Töötukassale tööpraktikale. Ühe fantastilise õmblejanna juurde Tartus – Piret Mägi Õmblustuba. See, millise pühendumuse ja hoolivusega ta tööd teeb, on lausa imeline. Tänu tema juhendamisele olen teinud päris mitu kleiti, seelikud, viigipüksid, hakkan kohe üht voodriga jakki õmblema. Kõiksugu töövõtted, mida olen peljanud või on minu jaoks olnud keerulised, on nüüd mul arusaadavad ja vaat et lihtsadki. On asju, milles olen ebaõnnestunud, kuid pea kõike saab ju parandada. Ja just peamiselt seda olengi õppinud, et ka mina olen inimene, võin eksida ja sellest ei juhtu mitte midagi. Võrreldes maailmarevolutsiooniga on õmblemine üsna tühine asi. 🙂 Ja vead saab teha korda ning elu keerleb edasi. 🙂

Igaljuhul jaanuariga lõpeb mu tööpraktika. Kuidas elu edasi läheb, eks ole näha. Ühelt poolt on hakanud individuaalõmblus nii väga meeldima, et tahakski vaid seda teha (Seetõttu saab mul olema tööpraktika lõpp väga raske, lisaks suurepärane klapp oma juhendajaga, seega ei ole see lihtsalt raske, vaid lausa kurb :D). Teiselt poolt kuulub mu süda taaskasutusele, mida tahaks ju ka teha..

Et plaanide selginemine ja muu elu valutumalt edasi läheks, palusin oma kallil elukaaslasel mulle uus overlok osta. Kui tööpraktikale läksin, selgus et minu praegused masinad pole piisavalt head, et nendega seal õmmelda. Õnneks aitas hädast välja üks õmblusmasinate müüja/remondimees, kellelt sain Veritas õmblusmasina täitsa mõnusa hinnaga ning tippvormis – masin õmbleb nagu Miki, on hea raske ja vastupidav. Ainult nööpauku ei tee kahjuks. Overlokki kasutame seal kahepeale, seega seda kohe mulle vaja polnud. See õmblusstuudio ei mahutaks ka rohkem masinaid.. Kuid nüüd, mil lõpp terendab silme ees, avastasin, et mul on nüüd-ja-kohe overloki vaja! Varsti tuleb kehv täheseis, siis ei saa kuu aega miskit osta. 😛 No ja siis täna sain ma endale sellise hurmuri (Janome MyLock 644D):

Testisime veidi teda juhendajaga – tundub, et õmbleb hästi. Edaspidi ostan ka taldu juurde, et saaks kõiki võimalusi ära kasutada, kuid praegu olen väga rahul. Homme õhtul toon ta koju ka, hetkel jäi praktikakohta – ei tea, kas siis öösel magama saan jääda suurest erutusest. 😛 Miks just see masin? Rääkisin ära, mida masinaga teha tahan ja siis see mees, kes neid masinaid müüb ja juba kaua aastaid on remontinud, soovitas. Ning ma usaldasin teda. Variant oli ka võtta 744D, sest seal on olemas ka vabavars, kuid 644D-l on paremast metallist nuga ning masin ise on paremini tasakaalustatud just selle vabavarre puudumise tõttu – seega ei tohiks ta kuidagi hüplema hakata mööda lauda. Mingid ehituslikud erinevused pidid veel olema, mis määravad mugavuse just remontijale, kuid millest mina mitte midagi ei hooma. 🙂

Igaljuhul mu õmblemised kodus on oodanud mind. Õnneks on inspiratsioon ja elujõud naasmas ning tööpraktika näitab, et tegelikult olen ma täitsa tubli. Ja hullumeelselt uhke tunne on, kui mõni tore proua on minu valmisõmmeldud asja selga pannud ning rahul on. 🙂

Parimate soovidega järgmiste lugemisteni

Kai-Epp

Test – milline õmblemisest rääkiv film oled Sina?

Leidsin paarist ingliskeelsest blogist ühe testi, mida tahtsin ka ise teha. 😀

http://www.mesewcrazy.com/2014/09/sewing-movie-quiz.html

Minu tulemuseks oli “Saatan kannab Pradat”. Kuigi see oli ju film moest, mitte õmblemisest? 😛

Mis Sinu tulemuseks tuli? 🙂

Armastusega
Kai-Epp

Mis sellest seinast siis sai?

Oma teksablogis kirjutasin ühest kotist, mille vahepeal valmis vuristasin. Hing hakkas haigeks jääma, sest nii ammu polnud miskit õmmelnud! Siit saad lugeda sellest kotist: https://fromoldjeans.wordpress.com/2014/07/21/minu-uus-kaekott-meelis-my-new-bag-meelis/

Eelmine kord rääkisin oma tegemistest uues korteris. Tahtsin näidata, kuhu ma jõudsin nende viie purgi kollasega. 🙂

Ise olen päris elevil ning mees on ka väga rahul. Reedel läheb kolimiseks juba, seega üritame esimese remondilainega ühele poole saada selleks ajaks. Palju pisiasju on veel teha, kuid vaadates tehtut, innustab see edasi tegutsema. Sest vahepeal kipub motivatsioon ära hiilima, kui vajalik aluskrunt saab otsa 2ruutmeetrit enne seinte valmissaamist. Ja kuna ma ei saanud praegu lõpuni kruntida, siis värvimise lõpetamine venib samamoodi.. Õnneks on palju muud poolikut, mida teha annab – niisama jalgade kõlgutamist pole. 😀

Edasi tegudele!

Armastusega
Kai-Epp

 

Minu käsitöö hetkel.

See pole üldse õmblemisega seotud, kuid sarnast rahulolutunnet annab siiski!

Hetkel on küll kõige tähtsam saada lastetuba valmis, kuid siiski näitan protsessi elutoast..

Alguses oli kollane tapeet. Osaliselt maha tulnud, lahtine, konarlik..

Kiskusin tapeedi maha, mees tegeles samal ajal siinse elektrisüsteemiga, et see enam ohtlik poleks..

Siis tegin korraliku pahtli-värvi-segu ning katsin sellega seina, kaks korda. Tulemuseks huvitav struktuur (mis meespoolele veidi keldrit meenutab, kuid mulle väga meeldib :P). Tegin nii, sest seinad lootusetult kõverad – defekt efektiks!

Täna sain osta värvid ning kohe, kui olen ära värvinud lae, hakkan mängima! 🙂

Täna pidin veel lihvima lage, kuid ei saa, lihvimispaberit pole! Ma ei tea, kuidas selline asi juhtus, ma ei oska nüüd mitte midagi teha. Õmmelda ka ei saa, lauda pole. Peaks äkki puhkama? Höhö. 😀

Armastusega
Kai-Epp

Hallo kosmos, hallo maa!

Olen elus! Lihtsalt see palavus, kiired ajad ning saabunud kõhugripp hoidis mind pikemalt arvutist eemale. Sooja vastu pole miskit, aga õhu puuduse üle on küll. Kiired ajad on tegelikult ägedad, kuid kui sinnajuurde käib emotsionaalne kõrge pinge, siis see väsitab. Ning noh.. kõhugripi kohta pole midagi muud öelda, et kui sellises palavuses on kummastav olla palavikus. Ning mul on kahju, et kõiksugu plaanid läksid selle tõttu vussi. Õnneks olen nüüdseks täitsa jalul, energiatase on tõusmas ning üritan järjest tegemata asjad tehtuks saada. Ja nii mõnegi plaani saab täita hiljem. 🙂

Ma käisin imetoredal käsitööasjade vahetusel. Kohtusin suurema osaga Eesti õmblusblogijatest (kui jätta välja ehk isetegija.net-i sisesed blogid?) ning nii tore oli näha kõiki elusuuruses. Tõdeda, et nad on veelgi vahvamad, kui must-valgelt blogis. Nii tore, kui teisi minusuguseid omamoodi tegelasi veel on. Aitäh korraldajatele! Pilte sellest mul jagada pole, sest fotoka võtsin küll kaasa, kuid aku jäi koju laadijasse.. 😀

Ning nagu ma kohapeal hõikasin, siis järgmine kord minu hoovis Nõmmel! Kuupäevadest järgmine kord, ma pean ülejäänud perega ka plaani pidama. 😀 Igaljuhul haiguse kõrvalnäht oli see, et maruhea oli kägaras olla (nt kummardada) ja sain päris palju käsitööasju sorteeritud. Nööbid läksid värvide järgi, kangad sortisin ära, millest olen nõus loobuma (tegelikult naatukene on veel sortida) ning oma paberimeisterduse olen ka kontrolli alla saanud. Mul läheb nimelt suuremaks kolimiseks juulis ning lubasin endale ja oma meespoolele, et võtame kaasa vaid tõesti vajalikud asjad. Saan ka isikliku töötoa, seega motivatsioon kõige sorteerimiseks on kõrge. 😀

Olen peaaegu täitsa tubli olnud Me Made May-ga, kuid postitused on poolikud ja ootavad viimaseid pilte. Meeltesegaduses suutsin mõned pildid enne arvutisse laadimist fotokast ära kustutada, nüüd vaja paar fotolavastust teha. Õnneks veel on meeles, mis seljas oli. :p

Igaljuhul hetkel jooksen taaskord arvuti tagant.. Järgmine kord näitan rohkem pilte! 🙂

 

Armastusega

Kai-Epp

Vahepeal keerleb maailm teises rütmis, kui õmblemine..

Näiteks täna..

Sättisin kõik asjad valmis, äratasin poja (mees Eesti teises küljes tööl), tema tõi õuest lilli ning süütas küünlad..

Nõnda laulsime oma pesamuna üles. Sai juba seitse! Millal ta jõudis?

Kaart isetehtud. Kook kah. 😀

Mõnus on nii tütrel, kui minul, et ta oskab lugeda. Näiteks oma sünnipäevakaarte. 😉

Hetkel on tal tulemas periood, kus emmetehtud asjad enam eriti ei kõlba. Vähemalt mitte tähtsateks sündmusteks. Seetõttu oli kink ostetud. Ning lasteaia lõpukleidi ostsin ka. Õnneks ma usun, et see periood läheb mööda. 😀

Õmblemise osas.. Töö kõrvalt ja lastega on seda vahel ikka keeruline teha. Aga pole hullu! Lõpetasin ühe keerulisema kleidi sõbrannale.. Laupäeval saab ehk pildile ka. 🙂 Nüüd hakkasin oma kleiti edasi tegema.. Aga! Unevõlg kõigepealt täis ning varsti on autokooli teooriaeksam!

Parimate soovidega

Kai-Epp

Õmblemise kõrvalnähud..

Olles õmmelnud terve nädalavahetuse (veidi küll liialdades), tunnen et vajan tagumikumasseerijat. No aga mees läks kodust ära tööle! Mis nüüüüüd saab? 😀 Õmmeldav kleit aga pole veel valmis, aeh…

Ilusat ülestõusmispüha!

Armastusega

Kai-Epp

Mõnda asja pole iial liiga palju. Näiteks lõikeid. Või siiski?

Ma ostsin täna märtsikuise Moda. Ma pean mainima, et see ajakiri on mulle juba aastaid meeldinud. Mul on paljude põhjanaabrite asjade vastu suur tõmme, eks lapsepõlves elatud aasta ning teismeea kaks töösuve on kasvatanud selle armastuse. Moda-s on head lõiked, korralikud juhendid. Vähemalt minu kogemused on sellised. Plaan on sealt teha üks pluus, maksikleit ja ehk ka püksid..

Kuid ega see ju esimene käsitööajakiri pole. 🙂 Kui olin korralikult haige, sorteerisin oma ajakirjad ja lõikelehed ära, panin järjed vahele, kui miskit teha tahtsin – et hiljem oleks lihtsam leida. Järg sai vahele kaheteistkümnesse kohta. Loodetavasti jõuavad need ka päriselt tegemisse. 😀

Veidi statistikat. Mul on kokku:

– Paarkümmend “Nõukogude Naine” ajakirja lõikelehte
– 33 “Pere ja Kodu” ajakirja lõikelehte
– Paarkümmend vana “Käsitöö” ajakirja
– 2 “Moden” ajakirja
– 1 “Põnn”-i ajakiri- 11 “Moda” ajakirja
– 16 “Burda”-t
– 6 “Ottobre” ajakirja
– 19 uue aja “Käsitöö” ajakirja
– 3 “Kauneimat Käsityöt”

Päris palju kokku, onju? 😀 On neid kõiki vaja? Aga mitte millestki ei raatsi loobuda! Lisaks veel raamatud käsitööst.. Nii mõndagi raamatut õmblemisest igatseks veel juurde.

Selle sorteerimise mõte oli, et nad ei seisaks mul asjatult suures banaanikastis (ning üle kasti äärte ajades), vaid leiaksid asjalikku kasutust.

Järgmisena tulebki üks lendlev kleit viimati soetatud Moda-st. KUI kõik hästi läheb. 😀

Järgmiste kohtumisteni!

Armastusega
Kai-Epp