Väike must kleit – Ottobre 5/2015 Smart Dress

Vahepeal tundus, et ega mul mahti üldse õmblemiseks pole. Mõtlesin, et peaks end veidi takka torkima ja siis ühinesin ühe facebooki grupiga, kus on väljakutseks õmmelda 4 kuu jooksul olemasolevate lõigete ja kangastega kaheksa asja. Et mul on suur eesmärk saada kangaid vähemaks, siis see väljakutse klappis täiesti minju plaanidega.

_MG_2264.jpg

Võtsin ühe lõike, mida olen tahtnud juba ammu kasutada ning kanga, mis just seda lõiget ootas. Tahtsin teha universaalset kleiti, mida saaks erinevateks olukordadeks kombineerida. Nüüdseks olen sellega käinud kontserdil, peol, koolis ja võin öelda, et hea kleit on!

Kangas on mõnus polüester. Imelik sõnapaar, ma tean. Aga mulle oli oluline, et kleit ei kortsuks, kui see suusapükste ja jope alla satub (ülemise pildi peal just jalgrattaga sõites koju jõudnud ning kleit oli välisriiete all) ning ma ei leidnud tol hetkel kaubandusest taskukohaseid muid variante.

_mg_2222

Lõikele tegin veidi kohandusi – varrukad lühemaks ja taljelt veidi rohkem sisse. No ma väga tahan selliseid kottis kleite, aga tahan neis ennast hästi ka tunda. Seega tõmbasin taljet sisse! Oleksin pidanud rinnavoldi tõstma hoopis varrukaauku, vaatan piltidelt. Ning varrukad tuleks ka uuesti panna, jäid kuidagi imelikult hoidma.

Kuid siiski, ma tunnen end selles kleidis oluliselt paremini, kui sarnastes poes müüdavates.

_mg_2229

Siiamaani pole ma viitsinud seda varrukaasja käsile võtma ning ma ei tea, kas ma selleni ka jõuan. Aga vähemalt ma tean, et võiks 😛

Komplimente olen ma siiski saanud mitmeid ning mul on tunne, et see saab vägagi kantavaks kleidiks.

_mg_2230

Kaeluse lahendasin lõikekohase kandiga, varruka alläär ja kleidi alläär on tagasi keeratud ja peitpistetega käsitsi õmmeldud.

Kangas maksis u 12 eurot ning aega läks kuskil 6-7 tundi rahulikku õmblemist. Ma täiega naudin seda aegluubis liigutamist. Kuulan häid podcaste või Vikerraadiot, vahepeal aitan lapsi õppimises ning õmblen nautides.

Järgmiste toredate hetkedeni!

Kai-Epp

Advertisements

Kuidas vanast nahktagist kott sai. Pluss kakskümmend põlle!

Tere taas, toredad inimesed!

Mul oli täna tõeline fotoshuuuut, mis lendas täiega vastu taevast, kui pilte vaatasin (kõik pildid olid valesti fokusseeritud kuid seda nägin alles arvutis..). Seega ei näita ma neid asju, mis ma endale vahepeal olen õmmelnud, vaid midagi muud.

Telliti 20 põlle. Ühte tööõpetuse klassi. Et ikka riided rohkem puhtaks jäid. Väga põnev kogemus! Oli erinevaid kangaid, kõiki 4-5 meetrit ja siis kombineerisin neid, et ükski põll poleks ainult ühest kangast.

_MG_2157.jpg

Hiljem selgus, et omatehtud lõige oli ülevalt veidi liiga lai. Täiskasvanutele täiesti hea kasutada, kuid lastele liiga lai rinnust (seal klassis käivad nii suured kui väiksed meisterdamas) – seega õmblesin ülesäärde väikse kummi, mis tõmbas vajaliku koguse kanga kokkupoole.

Põllesid õmmeldes rändas mu mõte taaskord sellele, et endal peaks ka ikka korralik põll olema, mida kokates ette panna. Ja mõnusad tööpüksid, mida remontides kanda.

_mg_2153

Need põlled sisustasid minu jaanuari esimesi päevi ehk et võib loota palju õmblemist sel aastal? 😀

Ja jaanuarisse leidis tee veel üks tegemine – taaskasutus, mis mõlkus kaua peas. Oli üks ärakulunud tagi. Ja üks nahkseelik, millest olin juba jupi ära kasutanud ning ootasid kapis.

Tahtsin omale mõnusat kotti, mis oleks parajalt suur. No täitsa õnnestus!

rebekka-kott

Tütar poosetab sellega, sest ta suutis selle koti endale kaubelda juba siis, kui näitasin talle, mis mul valmimas on. Algul süda tilkus küll verd, kuid talle ka ju toredat kotti vaja. Käib sellega igal pool, kus võimalik.

_mg_2160

Lukud on pärit ühelt vanalt jopelt. Vooder vana meestesärk. Õmblesin omatehtud lõike järgi mida võiks veidi kohendada. Ning ka veidi õmblustarkust sain juurde, mida siis järgmine kord paremini saaks teha. Samas üldmulje tuli sellel kotil küll selline, nagu tahtsin (sanga aasad oleksid pidanud küll kõrgemal olema, siis ripuks kott tühjalt kenamalt üle õla).

_mg_2162

Oleksin pidanud kaare juures õmblusvarudesse säke tegema, et õmblus ilusasti seisaks. Selle võtan ette, kui laps koti tagasi annaks natukeseks..

_mg_2161

No mulle lihtsalt meeldib teha selliseid natuke imelikke asju. 🙂 Ning väga hea meel on et FB grupis Õmblustuba on väga vahva aasta väljakutse, kus igas kuus on mingi teema. See kott mahtus napilt jaanuari teemasse – taaskasutus.

Tegelikult on ikka päris kahju, et laps selle koti endale sai. 😀

Parimate soovidega

Kai-Epp

 

 

Ottobre 5/2015 taas kasutusel – seekord Get Moving

Ma ei oska enam blogida. Pool tundi mõtlesin, et mis pealkirjaks panna 😀

Igaljuhul kuigi see blogi on vapralt vaikinud, olen mina ikkagi õmmelnud! Palju olen teinud igasuguseid parandustöid nendele, kes on küsinud ilusasti (ja see minu ajagraafikusse sobinud), mõned uued asjad on ka valminud. Küll aga üldiselt pole olnud mahti asju üles pildistada ning suuresti ongi need jäänud unustustehõlma.. Edaspidi siiski tuleb üks postitus mõnedest asjadest, mis pausi ajal valmisid.

Pooleteise aastaga koolis olen kogunud korraliku hunniku (kolmandiku) ainepunkte ning keskmine hinne on veidi alla selle piiri, mis on cum laude jaoks vajalik. Edaspidi üritan panustada aega rohkem iseendale ja perele. See algne pingutus oli tõestus iseendale, et saan hakkama ja et õpin õiget asja. Lisaks tahtsin võimaldada endale edaspidiseks veidi vabamat tunniplaani. Mõtlesin küll, et edaspidine hakkab kolmandast aastast, kuid tundub, et hakkab juba nüüd. Tekitan endale võimaluse elu muutumiseks!

Igaljuhul nüüd õmblemisest.

Täna näitan eelmise sügise parimat valminud rõivaeset. Miks parim? Kangas superhea. Läbiproovitud lõige, mis minu kehale sobib ning minu silmale ka. Kokku väga mõnus riideese, mida kannan siis, kui tahan tunda end mugavalt – kas kodus või vahel ka kooliskäies.

_mg_2062

Kangas on pärit minu kõige lemmikumast netipoest: Nööbijutud. Ma täiega armastan seda poodi! Sest seal on ainult tippkangad! Ja kui ma kunagi arvasin, et noh, mis seal siis niiii suur vahe on, kuid sellesama pusaga sain ma vahest lõplikult aru – nii hea oli õmmelda, harutada, nii hea on ihu vastas seda kangast tunda. Pildid on tehtud peale seda, kui ma seda pusa olen pea pool aastat intensiivselt! kandnud ning väsimuse märke annab ainult see türkiissinine trikotaaš, mis on kontrastiks juurde toodud (minu meelest imeline värvicombo). Viimane mainitu on küll Abakhanist pärit ning käe all tundus küll väga mõnus, kuid siiski näen, et varruka mansetid kisuvad topiliseks ning ei taha ka väga hästi puhtaks minna. Seega tuleb need varsti välja vahetada.

Igaljuhul põhikangas on orgaaniline puuvill. Mis firma oma, ei mäleta.. Ei leidnud otsides ka kohe.. Igaljuhul 17 raha oli meeter ning ma ei kahetse mitte üht senti sellest 😀

_mg_2060

Taskud on ka ikkagi ägedad. Mulle on hakanud selline tasku väga meeldima – lõige on juba varem proovitud (küll kardigani näol) Ottobre 5/2015 nr.15 – Get Moving hoodie. Ainuke asi, mis muutsin lõike juures – natukene rohkem taljesse õmblesin. Seda kasvõi selleks, et pusa kanda  vajadusel teksadega.

_mg_2057

Need dressipüksid on ka enda tehtud, Ottobre 5/2016 lõike nr.11 järgi. Winter Comfort nimeks. Nendega olen ka ülirahul. Kangas Abakhani kaalurestist ning üsna hästi vastu pidanud ning püksid tihti kasutuses. Kindlasti läheb lõige kordamisele, kui need peaksid ära väsima.

Piltidel paistavad dressid kortsus olevat – väga vabandan, seda ma ei ise ei märganud! Võtsin kapist ja torkasin kohe jalga. 🙂

_mg_2071

Kapuuts on äge sügav – ma üldse ei salli, kui jopel või dressikal on kapuuts nii väike, et seda silmini tõmmata ei saa! Pingutusnöör toimiks ka, kuid seda on vaja ainult siis, kui tõmban kapuutsi hoopis kaela ligi.

_mg_2077

Parim kompliment oli selle pusaga see, et kursusekaaslased tahaksid ka endale selliseid, koos kokkusobivate pükstega. Õnneks pole mul sellisteks hullusteks aega 😛

Üks põhjus, miks ma ei suutnud oma õmmeldud asju pildile püüda ja siia panna, on minu tõusnud kehakaal. Ka praegu vaatan pilte ja tunnen end ebamugavalt. Kuid olen otsustanud, et esiteks – võtan end sellisena, nagu ma praegu olen ning naudin elu ja olemist (ja tunnistan, et olen emotsionaalne söödik)  ning teiseks – annan endast parima, et tunneksin end hästi. Seega üritan oma söömise ja liikumise ja päevakavadega saada sinnamaale, et nautida rohkem aega iseendaga. Ja tunda rõõmu tervisest (enne kui see lõplikult kaob, eks.. Neljakümnedates naiste tõdemused :P)

Praegu on õppimisest paus ning olen õmmelnud, kudunud, lugenud raamatut. Tempo on väga aeglane ning tunnen end niimoodi mõnusasti. Kuigi süümekad on ikka selle ees, et jõuan nii vähe ühe päevaga tehtud – ilmselge ülepingutamise tagajärg. Või õigemini olen suurem osa oma elust niimoodi elanud – rabeledes ja kiirustades. Igaljuhul on parim aeg oma elu ja harjumusi muuta! 🙂

Parimate soovidega
Kai-Epp

Õmmeldud minion / Self sewed minion

Heihei üle väga pika aja!

Ei ole mul mõtet rääkida kiirest aasta lõpust ning plaanidest uueks aastaks! Olen õnnelik, et teen seda postitust ning loodan, et järgmine tuleb juba varsti.. Igaljuhul olen leidnud tee tagasi masina juurde ning olen sellega väga rahul.

Mul on üks väga tore pisike sugulane, kes on vist maailma suurim minionide fänn. Kui algul mõtlesin õmmelda minionipiltidega kangast pusa, siis selgus, et Eestis on saada küll (päris kallist) t-särgikangast, kuid dressiriiet peaks tellima välismaalt. Et idee tekkis liiga hilja, siis pidin ümber mõtlema oma plaanid. Facebooki toredas Õmblustoa grupis sain hea idee õmmelda minion ise ning see idee meeldis mulle väga!

_mg_9924

Selline see õmmeldud käsilane sai. Tegin pisikese, et oleks mugav kaasa võtta. Alati kui võimalik, kasutan taaskasutusmaterjale, nii ka seekord. Õmblesin masinaga, käsitsi, veidi ka tikkisin. Kokku 9 tundi rahulikku tööd!

Ma nii oleksin tahtnud seda kinki ise üle anda, et näha, kas väike sõber on kingiga rahul või mitte. Paraku läks meil auto nii lootusetult katki päev enne pidu. Õnneks on siiski lootus olemas, et päris autovahetust veel tegema ei pea (me viimasel ajal hoiame selles osas vaat et hinge kinni). 🙂

_mg_9928_mg_9935

Viimasel pildil on minion kõrvuti mu telefoniga, et näha eluka suurust.

Lõike genereerisin pinteresti abiga. Selliste tegelastega on nõnda, et neid müügiks ei maksa järele teha, kinkida ja enda tarbeks teha võib siiski. Päris huvitav väljakutse oli endale ning ma tõesti tõesti loodan, et kui postikana paki kohale saab viidud, et kingiga ka rahule jäädakse!

_mg_9923

Tütar tegi temaatilise kaardi ka juurde. Mulle väga meeldib tema joonistusstiil, tema maailmakujutus ja detailide tähelepanek on väga lõbus ja omapärane.

Järgmise kohtumiseni!

Parimate soovidega
Kai-Epp

Arvutikott vanadest teksastest.. / Laptop bag from old jeans..

Peale suurt õmbluspausi ning mõningaid parandustöid (neid on küll veel) sain ühe suure käekoti valmis. 🙂

From Old Jeans

Minuga juhtus üks lugu. Sattusin õppimiskeerisesse! Õnneks lõppes esimene semester täitsa edukalt (paremini, kui ise oleksin lootnud). Samas õmblusmasina taha viimase kolme kuu jooksul olen ülimalt vähe jõudnud. See igatsus hakkas juba hinge peale. Ah, mis ma valetan, kriipis juba kaua südant.. Aga mis teha, ööpäevas on piiratud tunnid, mina käin päevases õppes, kodust 40km kaugusel, tavaliselt sõidan selleks rattaga 5 km ja siis rongile.. praegu muidugi nii suur lumi, et ratta pean mõneks ajaks kõrvale jätma. Ehk et liiklemine võtab ka veel aega. Ja pere. Lapsed on mind vajanud ning olen andnud endast parima, et olla siiski kohal. Kohanemine kooliga on olnud siiski paras tegu. Nüüd saan mõned nädalad rahulikult kodus olla ja siis peab jälle harjuma hakkama. 😀 _mg_9887

_mg_9890

Ma pole ainuke kooliskäija. Mu naabrinaine/parim sõbranna otsustas ka, et sügisest on koolilaps. Tema käib veel tööl ka samal ajal! Seega võrreldes minuga on ta ikka sada korda tublim. 🙂

View original post 246 more words

Kampsuni õmblesin. Lehmamaigulise.

Käimas on endiselt projekt ennast riidesse saada. Märksõnad on praktilisus, igapäevasus, tudengistiil ning natuke kiikse kah juurde.sewed sweater

No ja pusade/kampsunite/hõlstidega on kõige kehvem seis olnud. Kui saaks veel 1-2 tehtud (st õmmeldud, kuduma peaks ka), siis oleks nendega nüüd mäel. 😀

sewed sweater

Oli üks algne lõige,  mille tegin nii ümber, et sellest algsest ei jäänud suurt midagi järele. Ühes Käsitöös oli üks narmastega pusa, selle järgi hakkasin tegema. Kehaosa tegin laiemaks ja tagant pikemaks ja allääre kaardu, kaeluse kitsamaks, kapuutsi jätsin ära ja tegin mingi kraelaadse toote. Varrukate kuju ka muutus. Ehk siis ma muutsin pea kõike. 😀

Ma täiega armusin kangasse Abakhanis. Seda jäi veel veidi üle, tütar tahaks omale samasugust kampsunit..

sewed sweater

Eest lühem ja tagant pikem – popp värk ning ratturile sobivaim. Mõnus veidi lohvakas, aga tuul ka hõlma alla ei puhu.

sewed sweater

Tahtsin midagi lisada sellele laigulisele kangale, et kuidagi raamida või rõhutada. Kaelus tundus parim mõte. Idee oli selles, et teha nii kinnine kaelus, et tuult kinni hoida. Samas et oleks teistmoodi ka, kui lihtsalt tavaline kampsun.  Kapuutsi ei tahtnud, see ei sobi minu kihilise riietamisega. Leidsin varudest toreda roosat tooni trikotaaži (mul on tõesti mingi teema selle roosaga viimasel ajal) ning läks meisterdamiseks.

Paeltega saab kaelust koomale tõmmata, kui vaja ning muidu on ta lihtsalt selline.. nagu on. 😛

sewed sweater

Ma näen välja korralik turrpea, kuid andkem andeks, pildistama pääsesin lihtsalt peale väsitavat (ja tuulist) päeva. Aga vähemalt oli veel veidigi valge!

sewed sweater

Kampsun näeb nii kruuuuv välja, et mulle täiega meeldib. Kuigi kursaõde ütles välja kohe esimesel päeval, kui seda kandsin, minu enda mõtte: “Nagu armas lehmake!”. Kui õhtul koolist koju jõudsin ja meest ka üle mingi aja trehvasin (tal ööpäevased vahetused, seega meie toimetamisgraafikud ei ole alati kuidagi kooskõlas), küsis ta, et kas see udar veidi noh.. väike pole või proportsioonide poolest? Ta mõtles seda naljaga, ma tean, ent nüüd alati, kui ma paelu seon, mõtlen udara ja nisade peale.. Johhhaidii noh! Need mõtted siiski ei riku minu hääd emotsiooni kampsunist, õnneks. 😀 Tuleb maru tunne sisse, kui seda kannan. Nagu noorele tudengile kombeks. 😛

Järgmise lugemiseni!

Armastusega
Kai-Epp

Tegin ka satsiseeliku. Sinise!

Minult telliti ühele toredale preilile satsiseelik. Piiga soovis sinist. Viimase loal võisin natukene tumeroosat ka sisse pikkida.

ruffle skirt from organza

Trikotaažist värvel, mida saab kahekordseks voltida, siis pole seelik maani. 🙂

ruffle skirt from organza

Mõtlesin endale süsteemi välja, kuidas seda teen ja asi toimib. Noorel neiul läksid igaljuhul silmad särama, kui ta seeliku omale selga sai. Täielik rõõm minul!

ruffle skirt from siffon

Ma ise vist eelistaksin lapiseelikut, kuid noh, riided iseendale ei kipu õnnestuma viimasel ajal. Mitu asja nässu keeranud. 😦 Haavade lakkumine on kaua aega võtnud, kui mitu asja nässu läinud. Kui saaks midagi hästi ka tehtud, saaks sellest maksakrambist ehk üle!

Positiivne on olnud see, et palju energiat olen saanud maandada oma aiamaal, kus kasvab korralik hunnik kaalikaid ja kapsaid ja herneid ja lilli ja umbrohtu.. 😀

Päikest!
Kai-Epp