Kui öko on piisavalt öko? Kangast meigieemalduslapid

Oma kõiksugu lugemiste ja uurimiste ja mõtlemistega olen jõudnud sinnamaale, et tahaks tarbida vähem, teadlikumalt ja nö lõpuni. Kui võimalik, siis parandada, taaskasutada või ära anda. Kui võimalik, jätta ostmata. Kui võimalik, jätta (õmblemisel) vähem jääke.

See viis mind selleni, et tekkis tõrge vatipatjade ostmisel. Iseenesest olin juba aastaid näinud, kuidas osad õmblevad tekstiilist lapikesi ning olen mõelnud, et kuidas nad küll viitsivad?

Puuvilla kasvatamine on tohutult veekulukas tegevus. Puuvill kasvab seal, kus puhta veega kitsas käes. Pluss selleks, et vatt valgeks saaks, tuleb seda ju veel pleegitada. Ja mina viskan suure vaeva pärast ühekordset kasutust prügikasti/tulle. See pole ju jätkusuutlik! Iga kord, kui meiki eemaldan (5-6 korda nädalas), läheb 2-3 vatipatja(ei saa vähemaga hakkama), mis tähendab, et ma ostsin neid üsna tihti. (Pluss see kilepakend iga kord!)

Alternatiivile mõtlesin ammu, kuid tegudele jõudsin nüüd. Tegin ühest ülejäänud kangajupist (kuigi ärakulunud froteerätik või flanellpluus oleks veelgi etem – pole selliseid asju kodus hetkel) endale meigieemalduseks lapikesed. Tegin nii suured, et piisaks ühest üheks korraks. Ja et mu klaastoosi ära mahuksid.

Ilurutiin näeb õhtuti välja nii: võtan kookosrasva ning sulatan selle peos vedelamaks. Hõõrun näole laiali, saades sellega kogu meigi nö lahti. Niisutan oma froteelapi (vanasti vatipadja) sooja veega ning tõmban sellega näo puhtaks. Kookosrasv võtab hästi ka ripsmetušši lahti (paremini, kui paljud spetsvahendid).

Veendun, et nahk on puhas meigist ja liigsest kookosrasvast, loputan lapikese ära ning panen kuivama. Kui pesu pesen, läheb see lapike pesumasinasse teiste asjade vahele. Lapi kuivatamine on vahepeal oluline, sest pesu ma iga päev ei pese ja muidu hakkavad bakterid vohama.. Samas pesumasinas võtavad nad nii vähe ruumi, et märkimisväärselt rohkem vett, pesuvahendit ja elektrit ei kulu.

Enne, kui viitsisin ümmarguseid lappe äärestama hakata, tegin nädalajagu lihtsalt kangatükiga proovi, et ega see kasutamata frotee nahale liiga karm pole. Tundus sobivat ideaalselt ning olen endiselt superrahul endaga.

Kui juba need kangajäägid välja kaevatud olin, otsustasin lahendada veel ühe kaua kestnud probleemi – põrandapesulapp. St mul oli see, kuid lihtsalt üks lai kangas, mis kippus maha libisema mu põranda”kaabitsalt”. Seega tegin uue, kitsama ja trukkidega.

Disaini peab veel parandama, et asi lihtne, kuid toimiv oleks.

Järgmise korrani!

Kai-Epp

Väike must kleit – Ottobre 5/2015 Smart Dress

Vahepeal tundus, et ega mul mahti üldse õmblemiseks pole. Mõtlesin, et peaks end veidi takka torkima ja siis ühinesin ühe facebooki grupiga, kus on väljakutseks õmmelda 4 kuu jooksul olemasolevate lõigete ja kangastega kaheksa asja. Et mul on suur eesmärk saada kangaid vähemaks, siis see väljakutse klappis täiesti minju plaanidega.

Võtsin ühe lõike, mida olen tahtnud juba ammu kasutada ning kanga, mis just seda lõiget ootas. Tahtsin teha universaalset kleiti, mida saaks erinevateks olukordadeks kombineerida. Nüüdseks olen sellega käinud kontserdil, peol, koolis ja võin öelda, et hea kleit on!

Kangas on mõnus polüester. Imelik sõnapaar, ma tean. Aga mulle oli oluline, et kleit ei kortsuks, kui see suusapükste ja jope alla satub (ülemise pildi peal just jalgrattaga sõites koju jõudnud ning kleit oli välisriiete all) ning ma ei leidnud tol hetkel kaubandusest taskukohaseid muid variante.

Lõikele tegin veidi kohandusi – varrukad lühemaks ja taljelt veidi rohkem sisse. No ma väga tahan selliseid kottis kleite, aga tahan neis ennast hästi ka tunda. Seega tõmbasin taljet sisse! Oleksin pidanud rinnavoldi tõstma hoopis varrukaauku, vaatan piltidelt. Ning varrukad tuleks ka uuesti panna, jäid kuidagi imelikult hoidma.

Kuid siiski, ma tunnen end selles kleidis oluliselt paremini, kui sarnastes poes müüdavates.

Siiamaani pole ma viitsinud seda varrukaasja käsile võtma ning ma ei tea, kas ma selleni ka jõuan. Aga vähemalt ma tean, et võiks 😛

Komplimente olen ma siiski saanud mitmeid ning mul on tunne, et see saab vägagi kantavaks kleidiks.

Kaeluse lahendasin lõikekohase kandiga, varruka alläär ja kleidi alläär on tagasi keeratud ja peitpistetega käsitsi õmmeldud.

Kangas maksis u 12 eurot ning aega läks kuskil 6-7 tundi rahulikku õmblemist. Ma täiega naudin seda aegluubis liigutamist. Kuulan häid podcaste või Vikerraadiot, vahepeal aitan lapsi õppimises ning õmblen nautides.

Järgmiste toredate hetkedeni!

Kai-Epp

Kuidas vanast nahktagist kott sai. Pluss kakskümmend põlle!

Tere taas, toredad inimesed!

Mul oli täna tõeline fotoshuuuut, mis lendas täiega vastu taevast, kui pilte vaatasin (kõik pildid olid valesti fokusseeritud kuid seda nägin alles arvutis..). Seega ei näita ma neid asju, mis ma endale vahepeal olen õmmelnud, vaid midagi muud.

Telliti 20 põlle. Ühte tööõpetuse klassi. Et ikka riided rohkem puhtaks jäid. Väga põnev kogemus! Oli erinevaid kangaid, kõiki 4-5 meetrit ja siis kombineerisin neid, et ükski põll poleks ainult ühest kangast.

Hiljem selgus, et omatehtud lõige oli ülevalt veidi liiga lai. Täiskasvanutele täiesti hea kasutada, kuid lastele liiga lai rinnust (seal klassis käivad nii suured kui väiksed meisterdamas) – seega õmblesin ülesäärde väikse kummi, mis tõmbas vajaliku koguse kanga kokkupoole.

Põllesid õmmeldes rändas mu mõte taaskord sellele, et endal peaks ka ikka korralik põll olema, mida kokates ette panna. Ja mõnusad tööpüksid, mida remontides kanda.

Need põlled sisustasid minu jaanuari esimesi päevi ehk et võib loota palju õmblemist sel aastal? 😀

Ja jaanuarisse leidis tee veel üks tegemine – taaskasutus, mis mõlkus kaua peas. Oli üks ärakulunud tagi. Ja üks nahkseelik, millest olin juba jupi ära kasutanud ning ootasid kapis.

Tahtsin omale mõnusat kotti, mis oleks parajalt suur. No täitsa õnnestus!

Tütar poosetab sellega, sest ta suutis selle koti endale kaubelda juba siis, kui näitasin talle, mis mul valmimas on. Algul süda tilkus küll verd, kuid talle ka ju toredat kotti vaja. Käib sellega igal pool, kus võimalik.

Lukud on pärit ühelt vanalt jopelt. Vooder vana meestesärk. Õmblesin omatehtud lõike järgi mida võiks veidi kohendada. Ning ka veidi õmblustarkust sain juurde, mida siis järgmine kord paremini saaks teha. Samas üldmulje tuli sellel kotil küll selline, nagu tahtsin (sanga aasad oleksid pidanud küll kõrgemal olema, siis ripuks kott tühjalt kenamalt üle õla).

Oleksin pidanud kaare juures õmblusvarudesse säke tegema, et õmblus ilusasti seisaks. Selle võtan ette, kui laps koti tagasi annaks natukeseks..

No mulle lihtsalt meeldib teha selliseid natuke imelikke asju. 🙂 Ning väga hea meel on et FB grupis Õmblustuba on väga vahva aasta väljakutse, kus igas kuus on mingi teema. See kott mahtus napilt jaanuari teemasse – taaskasutus.

Tegelikult on ikka päris kahju, et laps selle koti endale sai. 😀

Parimate soovidega

Kai-Epp

 

 

Tegin kastidest.. kastid. Ehk salvrätitehnika ruulib!

Juuli alguses eelmisel aastal hakkasin ma tegema endale hoiukastikesi. Et igasugu vidinaid saaks sisse panna ja üldpilt oleks ilusam.

Võtsin selleks maasikakastid. Ma olin nad juba ammu saanud (tegelikult palju rohkem neid, aga osad läksid keldris hallitama) ning kastid olid kannatamatult oodanud. Võõpasin kaks kihti valget värvi kastide peale ning kleepisin Hic salvrätilt lõigatud motiive välja.

Asi võttis aega 7 kuud! Eile kleepisin motiive ning täna paigutasin kastid riiulitele. Nii nunnud on!

Kokku võtsid kastid aega u 3-4 tundi. Kui palju ma aga neid ühest kohast teise tõstsin..

Aga täitsa ilusad seal riiulil, onju? 🙂

 

Õmmeldud minion / Self sewed minion

Heihei üle väga pika aja!

Ei ole mul mõtet rääkida kiirest aasta lõpust ning plaanidest uueks aastaks! Olen õnnelik, et teen seda postitust ning loodan, et järgmine tuleb juba varsti.. Igaljuhul olen leidnud tee tagasi masina juurde ning olen sellega väga rahul.

Mul on üks väga tore pisike sugulane, kes on vist maailma suurim minionide fänn. Kui algul mõtlesin õmmelda minionipiltidega kangast pusa, siis selgus, et Eestis on saada küll (päris kallist) t-särgikangast, kuid dressiriiet peaks tellima välismaalt. Et idee tekkis liiga hilja, siis pidin ümber mõtlema oma plaanid. Facebooki toredas Õmblustoa grupis sain hea idee õmmelda minion ise ning see idee meeldis mulle väga!

Selline see õmmeldud käsilane sai. Tegin pisikese, et oleks mugav kaasa võtta. Alati kui võimalik, kasutan taaskasutusmaterjale, nii ka seekord. Õmblesin masinaga, käsitsi, veidi ka tikkisin. Kokku 9 tundi rahulikku tööd!

Ma nii oleksin tahtnud seda kinki ise üle anda, et näha, kas väike sõber on kingiga rahul või mitte. Paraku läks meil auto nii lootusetult katki päev enne pidu. Õnneks on siiski lootus olemas, et päris autovahetust veel tegema ei pea (me viimasel ajal hoiame selles osas vaat et hinge kinni). 🙂

Viimasel pildil on minion kõrvuti mu telefoniga, et näha eluka suurust.

Lõike genereerisin pinteresti abiga. Selliste tegelastega on nõnda, et neid müügiks ei maksa järele teha, kinkida ja enda tarbeks teha võib siiski. Päris huvitav väljakutse oli endale ning ma tõesti tõesti loodan, et kui postikana paki kohale saab viidud, et kingiga ka rahule jäädakse!

Tütar tegi temaatilise kaardi ka juurde. Mulle väga meeldib tema joonistusstiil, tema maailmakujutus ja detailide tähelepanek on väga lõbus ja omapärane.

Järgmise kohtumiseni!

Parimate soovidega
Kai-Epp

Veel üks satsiseelik

Hea soovitus!

Kui te teete saltsiseelikut ärge võtke värvliks ülimalt head viskoostrikotaaži. Miks? Sest see on nii pehme ja veniv ja muudkui venib ja venib seeliku raskuse all, mistõttu seelik hakkab vajuma. 😦

Igaljuhul õppetund missugune!

Tegin ühe imelise satsiseeliku ühele imelisele naisele! Täielik päiksekiir, kes armastab halli. 🙂

Seelik sai selline, nagu ta soovis, ent see värvel vedas alt. Kusjuures teisel satsikal, mis tegin, samamoodi.. Aga õnneks värvlit saab kohendada ja vahetada..

Peale selle halli valmistegemist mõtlesin, et äkki teeks ikka endale ka, sest need toonid kõnetasid mindki.. 😀

Kes teab, mis sügisel veel saab, minu meelest see praegustesse ilmadesse ideaalne seelik!

Õmblesin suvise printsessilõikelise kleidi.

Õmmelnud olen ma palju, üht-teist olen ka aparaati püüdnud, siiamaani pole olnud lihtsalt mahti, et arvuti taga nii kaua istuda, et aparaadist neid pilte välja saada ning siia panna. Ma ei ürita leida mingeid vabandusi, miks blogimises nii suur paus (ühtegi vabandust peale suure töötamise polekski, see on “endisele” töönarkomaanile aga hädine vabandus :P), seega hakkan lihtsalt ühest otsast pihta!

Tuli üks imetore noor naine kangaga mu juurde ja soovis saada kleiti. Näitas paari pilti, et millised on tema soovid ja eks ma siis üritasin neid soove täita.

Lõike leidsin ajakirjast Moda 6/2007, üht-teist veidi muutsin. Suurus oli 34, mõnest kohast sai veel kokku võetud. Nii põnev oli sellist suurust õmmelda! 🙂 Ise olen ikkagi 38-40 ning on mõned korrad õnnestunud ka suuremaid suuruseid õmmelda. Sellised kogemused rikastavad tohutult. Mind näiteks ka selliste mõtetega, et äkki peaks taas trenni minema (kui selg korda saab)? 😀

Klient soovis just sellist kaelust ning ma arvan, et see õnnestus mul hästi! Pildil on kleit veidi seljas viltu vist või mängib muster, tegelikkuses on kaelus ikkagi sümmeetriline. Ja mulle hakkas selline südamekujuline kaelus täiega meeldima! Nii õrn ja naiselik..  Kaelus on lõikekohase kandiga tehtud, selle kinnitasin salapistetega.

Kleidi ülaosa on printsessilõikega. Suviselt lühike pikkus ning lehviv seelikuosa. Kleidi alläär sai lõpetatud kahekordse palistusega.

Loomulikult kasutasin peitlukku. Klient oli ostnud väga hea viskoosiseguse kanga, mis on ihu vastas jahe, hea õmmelda ning eelduste kohaselt peaks kaua vastu pidama. Ei mingit voodrit, sest miskit läbi ei paistnud ning soovisime säilitada võimalikult palju seda kelmikust ja kergust, mida kleit õhkab.

Tõeline rõõm oli seda kleiti õmmelda!

Palavate tervitustega

Kai-Epp

Õmblesin põlled!

Tere taas!

Mõned nädalad tagasi telliti minult kaks põlle, mis oleksid vetthülgavad, kergesti puhastatavad ning rõõmsameelsed. Pesema neid põllesid otseselt ei pea – piisab lapiga ületõmbamisest. Põhimõtteliselt on tegu kui vakstuga – dekoratiivne polüester on ostutšekil kirjas, tegelikkuses kerge kummikihiga impregneeriga. Juurde satsiks tavalist impregneeri ning kandipael..

Nii mõnna on rohelist muru taustaks kasutada (kuigi muru nii kõrge juba, ammu oleks pidanud niitma!).

Abiõpetaja, kes neid kandma hakkab, pidi olema veidi suurem kui mina, seega ehk istub mõnusasti!

Huvitav, miks mina põlle köögis ei kasuta?

Sellised nad said. Minu meelest täitsa armsad. 🙂

Järgmiste tegemisteni!

Kai-Epp

Pliiatsseelik või pintseseelik, mis seal vahet on? :D

Mõtlesin, et näitaks nüüd seelikut ka, millega ma juba kaks päeva linna peal kepselnud olen.

Kui ma kanga ostsin, siis oli veidi teine plaan, kuid kui oma Burdasid lehitsesin, mõtlesin, et miks mitte teha pliiatsseelik väikese vimkaga? Kuigi jah, pildil seda vimkat palju polegi näha, kangas on nii kirju. Aga vinged värvid, onju? Täiega minu kompott. 😀

Lõige 10/2007 Burdast, mudel nr 102. Taskuid ei tahtnud sellele seelikule teha, sest ma ei paneks sinna nagunii midagi punnitama. Ja sellist kinnitust voldile ei tahtnud ka panna, sest see hakkab selle kangaga nagunii lahti libisema. Muidu läks täitsa lõike järgi. Kuigi jah, ma pean ikka rohkem arvestama sellega, et kui muidu kannan 38 numbriga riideid, siis pole Burdast ka mõtet suuremat joonistada..

Voldi kinnitasin ma hoopis Ühe kärtsu nööbiga. Ega küll küllale liiga ju ometi ei tee.. 🙂

Nüüd on puudu sellised ägedad pluusid, mis selle seeliku juurde sobiksid ja oleksid kas nii lühikesed või seeliku sisse pandavad, et see vahva nööp ja volt välja ka paistaksid.

Seelik ise on väga mugav, küll aga nüüd lasen pesust läbi käia ja siis selgub, et kas on vaja veel kitsamaks teha või mitte. Olen nii kahevahel, et äkki on see ikka veidi lai mulle? Ma viimasel ajal pole kõhtu väga punni ka söönud, et sellele ruumi jätta. 😛 Samas on ju hea ja mõnus, kui mitte kuskilt ei pigista.

Korralik kaetud lõhik ja puha. Muidugi hakkasin hetkel kahtlema, et kas see ikka õigele poole avaneb. Aga ei viitsi kontrollida ka.. 😛

Tegelikult selle lõhiku servad on ikka ühtlased, kangamuster teeb trikki. Ja minu pikk bussis istumine ka vist.

Eks nüüd vaatab, mis järgmiseks saab. Ideed muudkui pressivad, kuid nüüdsest olen 4 päeva nädalas vabatahtlik, kuni juuni lõpuni, see võtab päris palju aega. 🙂

Lilleline trikotaažist suvekleit

Käisin ükspäev Tartus üle mitme mitme nädala. Sattusin mitmesse kangapoodi (otsisin suurt kalkarulli). Mujal suutsin kiusatustele vastu panna, kuid Solveigist ostsin ühele tulevasele kleidile voodri ning Abakhanist lisaks kalkale kaks trikotaažkangast (okei okei, Kangast ja Nööbist peitluku ka järgmisele kleidile). Esimesest peaks tulema seelik, teisest tuli kleit. Ikkagi Me Made May tulemas ja suvi tulemas ja üleüldse kaua ma hallilt riides käin ja halan, et mul mingi õmblemine välja ei tule? Noh, mitu asja on tõesti nässu läinud, kuid otsustasin muuta seda mustrit!

Burda 8/2012 mudel nr 115, tegin väikesed korrektuurid ja selline see kleit sai. Millised vaimustavad värvid, onju! nagu täpselt mulle mõeldud. 🙂 Ning kleit nii mõnus, et läheks kohe hullama!

Välja jätsin varrukad, lisaks lõikel ettenähtud sissevõtetele tegin rinna juurde väikese voldi lisaks, et midagi turritama ei hakkaks. Seljaosa tõstsin õlast 1,5cm, siis kadusid ebasobivad voldid ära. Alguses oli plaan alläär sirge teha, kuid proovides selgus, et selle tagant pikema allääre vastu polegi mul mitte miskit. Lihtsalt viimastel aegadel on see ebaühtlane seelikuäär nii popiks saanud, et seda on liiga palju tänavatel näha. Sellel lõikel aga on see kõik kuidagi nunnu.

(Kogu aeg vaja seletada, isegi pildi peal.)Ei mingeid nööpe ega lukke, lihtsalt üle pea ja valmis! Kangas on mõnus veniv ning keha vastas jahe (viskoosisegu). Oli 35% alla hinnatud, seega kui ma õigesti mäletan, läks kangas maksma umbes 8.50.

Huvitav, mis te arvate, on need roosid või pojengid? Mulle meeldib vist mõelda, et need on pojengid. Minu ühed lemmiklilled moonide kõrval.

Mõnus alt lai seelik on, õnneks kangas nii raske, et suure tuulega saba üle pea lendlema ei hakka. Vist. 😀 Tänu sellesamale raskusele on täitsa ilusasti ümber keha, näen täitsa numpsik välja, vähemalt enda arvates. 😛

Küljeõmblustesse paigutasin taskud. No et saaks tuus olla ja küünarnukini käed peitu vajutada. 😀

Kindlasti teen selle lõike järgi veel. Mõne mitteveniva kangaga. Peplum pluus kindlasti tuleb nunnu sellest. Ning pikkade varrukatega kleit. Kõigepealt tuleb aga mõned teised plaanid realiseerida – pintselseelik, püksid. Ning pooleli tiigripluus ka lõpetada, millega ma Instagramis lehvitasin. Mul sellel vaja vaid varrukaotsad lõpetada, ei tekkinud inspiratsiooni, kuidas seda teha ja nõnda jäi pluus nurka seisma.

Toredat kevade algust!

Kai-Epp