No kui üks asi ikka nii viltu kisub..

Käin ja podisen nüüd.. Ja see pole mitte esimene viltuläinud asi. Lihtsalt mõnda asja pole tahtnud isegi näidata, selle puhul on veel lootust saada asja.

Elutuppa on vaja kardinat. Tahtsin proovida rooma kardina õmblemist, sobiks ideaalselt. Leidsin väga hea õpetuse ka, piilu SIIA.

Kõik oleks võinud justkui ilus olla, sest idee oli, kangas oli(kangavahetusest saadud suve alguses, plaanisin sellest diivanipatjadele katted teha) ja tahtmist ka kui palju. Kuna kangas oli siiski õhuke ning ei tahtnud sellesse õmmelda kanaleid, kuhu puuliistu saaks torgata, mõtlesin panna kangale voodri. Mis kokkuvõttes juhtus, ei saa aru, sest mõõtsin mitu korda ja arvutasin hoolikalt. Kuid..

Kanalid liistudele on liiga kitsad, kardin sai mõni cm liiga kitsas. Kõik oleks justkui pidanud klappima, kuid ei teinud seda siiski. Blah!!

_mg_4949

Mis nüüd teha, ei tea. 😀 Peaks üles harutama ja proovima uuesti, kuid tuju läinud. Kangas on imeline, see sobib väga hästi meile elutuppa, kui saaks vaid kuidagi selle reaalselt kardinaks, mis tast muidu kasu?

Lähen podisen nüüd edasi. 😛

Loodan, et teil, mu kallid lugejad, läheb õmblemisega paremini!

Kai-Epp

Advertisements

Test – milline õmblemisest rääkiv film oled Sina?

Leidsin paarist ingliskeelsest blogist ühe testi, mida tahtsin ka ise teha. 😀

http://www.mesewcrazy.com/2014/09/sewing-movie-quiz.html

Minu tulemuseks oli “Saatan kannab Pradat”. Kuigi see oli ju film moest, mitte õmblemisest? 😛

Mis Sinu tulemuseks tuli? 🙂

Armastusega
Kai-Epp

Kõik saab korda, aga tegelikult ei saa?

* Me ostsime korteri, pea on täis remondi- ja kolimisplaane. Kõiksugu paberimajandus ja muu sinnajuurde, mis peab olema enne kolimist tehtud. Kolime pealinnast ära, seega palju sahmimist. Koolivahetused, töölõpetused, kasutute asjade äratassimised.

* Kui tavaliselt on maikuu minu jaoks alati üks tants ja trall olnud ning kokkuvõttes olen kuu lõpuk sjustkui pohmellis sellest suurest trallitamisest, siis see aasta oli see kõik kolmekordne. Noorema lapse lasteaialõpp, minul töö tõttu samasugune lõpp ja tohutu tempo peal.. Kui see tempo otsa sai, siis olin kui tühjakslastud õhupall.

* Kogu see närvipinge, mis selle kõige juurde käis, eriti mis seotud lastega. Elan laste isast pea 6 aastat juba eraldi, kuid nüüd, kolides kaugemale ning eelkõige selle tõttu, et mõlemad lapsed kooliealised, tuli teha senisesse elukorraldusse muudatusi. Ning lisaks mure, kuidas lapsed kolimise üle elavad, uue kohaga harjuvad, kooli sulanduvad jne jne jne. Ema süda oskab erakordselt hästi muretseda! Ning kui ma selles “karussellis” olen, siis mläheb tükk tegu, enne kui sellest maha suudan astuda. Õnneks pearinglus nüüdseks väheneb, kõik hakkab lahenema ning elu on loksumas rahulikumasse ja rõõmsamasse rütmi. Ootus ilusast homsest on olemas.

* Arvuti on otsustanud streikida. Ju vihjab sellele, et kui ma väsinud olen, siis olgu juba korralikult ja ärgu ma tema poole vaadaku. Olen veidi saanud korda, kuid siiski esineb palju tõrkeid. Need ootavad hetki, millal minu kuldsete kätega meespool mu kullakesele mahti saab tähelepanu pöörata.

*Hing valutab ka tegemata postituste ja tegude pärast, mis olen välja hõiganud. Kuid küll tulevad, rahustan ma ennast, küll tulevad. Seda ma ütlen küll, et ma pole elus enne nii sügavat rõõmu ja rahulolu kogenud iseenda tehtud riiete kandmisest. Lihtsalt enne on see rõõm olnud pistelisem ning pole jäänud igapäeva rutiini kumama, nüüd aga tahakski vaid endatehtud ning muidu väga erilisi riideesemeid kanda, muidu on pläss olla.. Mis viib edasi mureni, et millal ma jõuan oma garderoobi piisavalt täiendada Sügis ka varsti ukse ees.. 😛

* Kolimisega seoses saan ma endale eraldi töötoa. Kuna unega viimasel ajal on suhteliselt kehvasti olnud, siis muudkui mõtlen, et milline see tuba siis tegelikult olla võiks. Mida teha selle põrandaga, millised võiksid olla seinad? Kuidas lahendada pisividinate ladusgtamise mure? Ning kuidas paigutada sinna väiksesse tuppa oma härrale ka lauake, kus tema oma asju nokitseda saaks? Isetegija temagi, lihtsalt teistel aladel. 😀

* Kokkuvõttes liiga palju muretsemist ja mõtlemist ja pabistamist ja rabelemist, liiga vähe rõõmu, nautimist ja aega asjadele, mis hinge tasakaalu toovad. Õnneks olen kriisi peaaegu ületanud. 🙂

 

Armastusega

Kai-Epp