Kui öko on piisavalt öko? Kangast meigieemalduslapid

Oma kõiksugu lugemiste ja uurimiste ja mõtlemistega olen jõudnud sinnamaale, et tahaks tarbida vähem, teadlikumalt ja nö lõpuni. Kui võimalik, siis parandada, taaskasutada või ära anda. Kui võimalik, jätta ostmata. Kui võimalik, jätta (õmblemisel) vähem jääke.

See viis mind selleni, et tekkis tõrge vatipatjade ostmisel. Iseenesest olin juba aastaid näinud, kuidas osad õmblevad tekstiilist lapikesi ning olen mõelnud, et kuidas nad küll viitsivad?

Puuvilla kasvatamine on tohutult veekulukas tegevus. Puuvill kasvab seal, kus puhta veega kitsas käes. Pluss selleks, et vatt valgeks saaks, tuleb seda ju veel pleegitada. Ja mina viskan suure vaeva pärast ühekordset kasutust prügikasti/tulle. See pole ju jätkusuutlik! Iga kord, kui meiki eemaldan (5-6 korda nädalas), läheb 2-3 vatipatja(ei saa vähemaga hakkama), mis tähendab, et ma ostsin neid üsna tihti. (Pluss see kilepakend iga kord!)

Alternatiivile mõtlesin ammu, kuid tegudele jõudsin nüüd. Tegin ühest ülejäänud kangajupist (kuigi ärakulunud froteerätik või flanellpluus oleks veelgi etem – pole selliseid asju kodus hetkel) endale meigieemalduseks lapikesed. Tegin nii suured, et piisaks ühest üheks korraks. Ja et mu klaastoosi ära mahuksid.

Ilurutiin näeb õhtuti välja nii: võtan kookosrasva ning sulatan selle peos vedelamaks. Hõõrun näole laiali, saades sellega kogu meigi nö lahti. Niisutan oma froteelapi (vanasti vatipadja) sooja veega ning tõmban sellega näo puhtaks. Kookosrasv võtab hästi ka ripsmetušši lahti (paremini, kui paljud spetsvahendid).

Veendun, et nahk on puhas meigist ja liigsest kookosrasvast, loputan lapikese ära ning panen kuivama. Kui pesu pesen, läheb see lapike pesumasinasse teiste asjade vahele. Lapi kuivatamine on vahepeal oluline, sest pesu ma iga päev ei pese ja muidu hakkavad bakterid vohama.. Samas pesumasinas võtavad nad nii vähe ruumi, et märkimisväärselt rohkem vett, pesuvahendit ja elektrit ei kulu.

Enne, kui viitsisin ümmarguseid lappe äärestama hakata, tegin nädalajagu lihtsalt kangatükiga proovi, et ega see kasutamata frotee nahale liiga karm pole. Tundus sobivat ideaalselt ning olen endiselt superrahul endaga.

Kui juba need kangajäägid välja kaevatud olin, otsustasin lahendada veel ühe kaua kestnud probleemi – põrandapesulapp. St mul oli see, kuid lihtsalt üks lai kangas, mis kippus maha libisema mu põranda”kaabitsalt”. Seega tegin uue, kitsama ja trukkidega.

Disaini peab veel parandama, et asi lihtne, kuid toimiv oleks.

Järgmise korrani!

Kai-Epp

Õmmeldud minion / Self sewed minion

Heihei üle väga pika aja!

Ei ole mul mõtet rääkida kiirest aasta lõpust ning plaanidest uueks aastaks! Olen õnnelik, et teen seda postitust ning loodan, et järgmine tuleb juba varsti.. Igaljuhul olen leidnud tee tagasi masina juurde ning olen sellega väga rahul.

Mul on üks väga tore pisike sugulane, kes on vist maailma suurim minionide fänn. Kui algul mõtlesin õmmelda minionipiltidega kangast pusa, siis selgus, et Eestis on saada küll (päris kallist) t-särgikangast, kuid dressiriiet peaks tellima välismaalt. Et idee tekkis liiga hilja, siis pidin ümber mõtlema oma plaanid. Facebooki toredas Õmblustoa grupis sain hea idee õmmelda minion ise ning see idee meeldis mulle väga!

Selline see õmmeldud käsilane sai. Tegin pisikese, et oleks mugav kaasa võtta. Alati kui võimalik, kasutan taaskasutusmaterjale, nii ka seekord. Õmblesin masinaga, käsitsi, veidi ka tikkisin. Kokku 9 tundi rahulikku tööd!

Ma nii oleksin tahtnud seda kinki ise üle anda, et näha, kas väike sõber on kingiga rahul või mitte. Paraku läks meil auto nii lootusetult katki päev enne pidu. Õnneks on siiski lootus olemas, et päris autovahetust veel tegema ei pea (me viimasel ajal hoiame selles osas vaat et hinge kinni). 🙂

Viimasel pildil on minion kõrvuti mu telefoniga, et näha eluka suurust.

Lõike genereerisin pinteresti abiga. Selliste tegelastega on nõnda, et neid müügiks ei maksa järele teha, kinkida ja enda tarbeks teha võib siiski. Päris huvitav väljakutse oli endale ning ma tõesti tõesti loodan, et kui postikana paki kohale saab viidud, et kingiga ka rahule jäädakse!

Tütar tegi temaatilise kaardi ka juurde. Mulle väga meeldib tema joonistusstiil, tema maailmakujutus ja detailide tähelepanek on väga lõbus ja omapärane.

Järgmise kohtumiseni!

Parimate soovidega
Kai-Epp

Õmblesin suvise printsessilõikelise kleidi.

Õmmelnud olen ma palju, üht-teist olen ka aparaati püüdnud, siiamaani pole olnud lihtsalt mahti, et arvuti taga nii kaua istuda, et aparaadist neid pilte välja saada ning siia panna. Ma ei ürita leida mingeid vabandusi, miks blogimises nii suur paus (ühtegi vabandust peale suure töötamise polekski, see on “endisele” töönarkomaanile aga hädine vabandus :P), seega hakkan lihtsalt ühest otsast pihta!

Tuli üks imetore noor naine kangaga mu juurde ja soovis saada kleiti. Näitas paari pilti, et millised on tema soovid ja eks ma siis üritasin neid soove täita.

Lõike leidsin ajakirjast Moda 6/2007, üht-teist veidi muutsin. Suurus oli 34, mõnest kohast sai veel kokku võetud. Nii põnev oli sellist suurust õmmelda! 🙂 Ise olen ikkagi 38-40 ning on mõned korrad õnnestunud ka suuremaid suuruseid õmmelda. Sellised kogemused rikastavad tohutult. Mind näiteks ka selliste mõtetega, et äkki peaks taas trenni minema (kui selg korda saab)? 😀

Klient soovis just sellist kaelust ning ma arvan, et see õnnestus mul hästi! Pildil on kleit veidi seljas viltu vist või mängib muster, tegelikkuses on kaelus ikkagi sümmeetriline. Ja mulle hakkas selline südamekujuline kaelus täiega meeldima! Nii õrn ja naiselik..  Kaelus on lõikekohase kandiga tehtud, selle kinnitasin salapistetega.

Kleidi ülaosa on printsessilõikega. Suviselt lühike pikkus ning lehviv seelikuosa. Kleidi alläär sai lõpetatud kahekordse palistusega.

Loomulikult kasutasin peitlukku. Klient oli ostnud väga hea viskoosiseguse kanga, mis on ihu vastas jahe, hea õmmelda ning eelduste kohaselt peaks kaua vastu pidama. Ei mingit voodrit, sest miskit läbi ei paistnud ning soovisime säilitada võimalikult palju seda kelmikust ja kergust, mida kleit õhkab.

Tõeline rõõm oli seda kleiti õmmelda!

Palavate tervitustega

Kai-Epp

Puuvillasest krepist sinine pluus.

Et siis baasriietuse juurde, jah? 😀

Mul on vaja pluuse(lisaks kõigele muule), just selliseid lihtsamaid (just värvi poolest), mis toetaksid mu värvilisi asju ning tekitaksid juurde riiete kombineerimisvõimalusi. Leidsin ühe puuvillase kreppkanga, mis rändas minuni talvel, kuid tehtud on vast 20-30 aastat tagasi. Täpselt ühe pluusi jagu. Ja täpselt selline tumesinine, nagu mulle meeldib ja sobib.

Võtsin ühe kleidilõike ja tegin veidi ümber, jätsin ühed sissevõtted tegemata ja selline see pluus välja kukkus. Kuna tegu on kreppkangaga, siis veidi raske oli teda ikkagi töödelda, triikimise käigus veidi kaenlaauk venis välja, kuigi ma õmblemisel püüdsin ollaväga hoolas, et ei venitaks, triikimisel üritasin ka olla, aga siis läks veidi venima see asi.. Ehk pesu aitab ja siis uus triikimine – proovin paika aurutada (kui seda üldse pärast pesu vaja on).

Tegin nii pika, et saaks kanda nii kõrge kui madala värvliga pükste peal või sees (või ka seelikuga). Tahtsin et oleks veidi lohvakas see pluus, et ei ahistaks ning erineks trikotaažsärkidest. Oleksin siiski võinud panna liimiriiet nt õmblustesse(väljavenimise vastu) ning kindlasti kraesse ja lõikekohasele kandile, kuid mõtlesin, et ma tahan ju, et see lohvakas oleks. No mida liigset mõtlemist! 😛

Mulle siiski meeldib see krae ja varrukad ja selle pluusi olemus ning seljas on ka väga mõnna. Ses suhtes olen väga rahul!

Pildid on tehtud pärast pikka tööpäeva, mistõttu pole tegu ideaalselt triigitud pluusiga, vaid ikka tegutsemisejälgedega (plekid pole õnneks näha, vist :P).

Nüüd tekib küsimus, et kust saaks säravvalget trikotaaži t-särkide jaoks? See oleks järgmine plaan, enne kui lähen oma särtsakamate kangaste kallale (mis muide suures jaos on sinised 🙂 ).

Päikest soovides
Kai-Epp

Tegin ka satsiseeliku. Sinise!

Minult telliti ühele toredale preilile satsiseelik. Piiga soovis sinist. Viimase loal võisin natukene tumeroosat ka sisse pikkida.

Trikotaažist värvel, mida saab kahekordseks voltida, siis pole seelik maani. 🙂

Mõtlesin endale süsteemi välja, kuidas seda teen ja asi toimib. Noorel neiul läksid igaljuhul silmad särama, kui ta seeliku omale selga sai. Täielik rõõm minul!

Ma ise vist eelistaksin lapiseelikut, kuid noh, riided iseendale ei kipu õnnestuma viimasel ajal. Mitu asja nässu keeranud. 😦 Haavade lakkumine on kaua aega võtnud, kui mitu asja nässu läinud. Kui saaks midagi hästi ka tehtud, saaks sellest maksakrambist ehk üle!

Positiivne on olnud see, et palju energiat olen saanud maandada oma aiamaal, kus kasvab korralik hunnik kaalikaid ja kapsaid ja herneid ja lilli ja umbrohtu.. 😀

Päikest!
Kai-Epp

Lilleline trikotaažist suvekleit

Käisin ükspäev Tartus üle mitme mitme nädala. Sattusin mitmesse kangapoodi (otsisin suurt kalkarulli). Mujal suutsin kiusatustele vastu panna, kuid Solveigist ostsin ühele tulevasele kleidile voodri ning Abakhanist lisaks kalkale kaks trikotaažkangast (okei okei, Kangast ja Nööbist peitluku ka järgmisele kleidile). Esimesest peaks tulema seelik, teisest tuli kleit. Ikkagi Me Made May tulemas ja suvi tulemas ja üleüldse kaua ma hallilt riides käin ja halan, et mul mingi õmblemine välja ei tule? Noh, mitu asja on tõesti nässu läinud, kuid otsustasin muuta seda mustrit!

Burda 8/2012 mudel nr 115, tegin väikesed korrektuurid ja selline see kleit sai. Millised vaimustavad värvid, onju! nagu täpselt mulle mõeldud. 🙂 Ning kleit nii mõnus, et läheks kohe hullama!

Välja jätsin varrukad, lisaks lõikel ettenähtud sissevõtetele tegin rinna juurde väikese voldi lisaks, et midagi turritama ei hakkaks. Seljaosa tõstsin õlast 1,5cm, siis kadusid ebasobivad voldid ära. Alguses oli plaan alläär sirge teha, kuid proovides selgus, et selle tagant pikema allääre vastu polegi mul mitte miskit. Lihtsalt viimastel aegadel on see ebaühtlane seelikuäär nii popiks saanud, et seda on liiga palju tänavatel näha. Sellel lõikel aga on see kõik kuidagi nunnu.

(Kogu aeg vaja seletada, isegi pildi peal.)Ei mingeid nööpe ega lukke, lihtsalt üle pea ja valmis! Kangas on mõnus veniv ning keha vastas jahe (viskoosisegu). Oli 35% alla hinnatud, seega kui ma õigesti mäletan, läks kangas maksma umbes 8.50.

Huvitav, mis te arvate, on need roosid või pojengid? Mulle meeldib vist mõelda, et need on pojengid. Minu ühed lemmiklilled moonide kõrval.

Mõnus alt lai seelik on, õnneks kangas nii raske, et suure tuulega saba üle pea lendlema ei hakka. Vist. 😀 Tänu sellesamale raskusele on täitsa ilusasti ümber keha, näen täitsa numpsik välja, vähemalt enda arvates. 😛

Küljeõmblustesse paigutasin taskud. No et saaks tuus olla ja küünarnukini käed peitu vajutada. 😀

Kindlasti teen selle lõike järgi veel. Mõne mitteveniva kangaga. Peplum pluus kindlasti tuleb nunnu sellest. Ning pikkade varrukatega kleit. Kõigepealt tuleb aga mõned teised plaanid realiseerida – pintselseelik, püksid. Ning pooleli tiigripluus ka lõpetada, millega ma Instagramis lehvitasin. Mul sellel vaja vaid varrukaotsad lõpetada, ei tekkinud inspiratsiooni, kuidas seda teha ja nõnda jäi pluus nurka seisma.

Toredat kevade algust!

Kai-Epp

Lastetuppa kardinad – tihti taevas nähti tähti!

Eelmisel aastal tegin ühed vahvad tähtede ja kuuga kardinad lastele. Sinnamaani oli lastetoa aken täitsa paljas! Viimane paljas aken meie uues kodus. Aken on superlai – 2.70m. Nii kaua venis selle asja kordasaamine kardinapuu puudus (Tartusse on meil harva asja ning Jõgeval alati polnud näha õige pikkusega kardinapuud, kui käruga ehituspoodi läksime. Arvasime, et kolmemeetrine puujupp meie autosse ei mahu!)

Alguses proovisime siis Jyskist ostetud pikendatava kardinapuuga, mille ühe suurlinna käigu ajal ostsime. See oli aga metallist ning seinakinnitused peavad meil olema erineva pikkusega. Mees proovis ühte ja teistpidi, kuid ei õnnestunud tal asja niimoodi seina kinnitada, et julgeks miskit sinna külge panna. Vähemalt kuu aega seisis tühi kardinapuu akna kohal. 😀

Umbes nädal tagasi võtsime kätte ja läksime uuesti poodi puidust kardinapuud otsima. Leidsimegi! Ja tuli välja, et ei peagi lahtise pagassiluugiga koju sõitma – mahtus teine täpselt põiki autosse, ühtegi sentimeetrit ei oleks saanud kardinapuu pikem olla. Mina olin veidi ahistatud selle pika toika pärast, kuid noh, kodu nõuab ohvreid! Kuna seekord oli kardinapuu ja selle kinnitused puidust, sai neid kinnitusi lühemaks kärpida (akna kohal on süvend, keskele oli vaja pikemat kinnitust, kui äärtesse).  Kardinapuu seina ja voilaa, kardinad ka külge!

Õhuke kardin on meheema varalaekast. Kes teab, mis ajast ja kust see pärit. Kuid mulle hirmsasti see muster meeldib ning õnneks on ta ka piisavalt lai. Täitsa kodutunne tuli lastetoas peale!

Tähed ja kuu on kõik siksakiga külge õmmeldud, põhikangas on paks puuvillane. Mõnusalt muinasjutuline minu meelest!

Lapsed on nii rahul, nende meelest niiiiiii ilus ja ruttu jääb magama, sest täitsa pime on. Näha on küll, et sealt süvendist paistab ikkagi veidi valgust, kuid sellega peab hetkel leppima, kuniks me ükskord need süvendid “ära kaotame”. Praegu on öösel tegelikult õues üsna pime, popid LED-lambid tänavatel, mille valgusmüra on üliväike ning valgus otse tänavale suunatuna väga korralik. Kuid noh, suvi on ju tulemas, päev läheb ikka kukesammu kaupa järjest pikemaks ning varsti on jälle valged ööd!

Õmbluspraktika sai ju läbi! vol2.

Kui õmbluspraktika viimane päev oli, siis jäi  mul lõpetamata üks jakk. Nii äge jakk, et ma tahtsin seda väga ise lõpuni õmmelda. Lisaks noh, minu esimene voodriga jakk, mida õmmelnud olen. Õnneks oli juhendaja ka sellega nõus. Pidin kaasa lõikama veel üle 4 meetri kanti, et saaksin kõik servad sellega äärestada – nõnda tuleks stiil täpselt sama, nagu komplekti kuuluval seelikul, mille varem valmis sain.

Jaki lõige on Burda 1/2015 mudel 104. Ostsin selle Burda omale ka, seal on mitu mind erutavat lõiget. Ning sellise jaki peaks endalegi tegema.. 🙂

Kõik pildid on tehtud kahjuks vaid mobiiliga!

See jakk sai õmmeldud sellepärast, et spiraalseelikust jäi tohutult kangast üle ning oleks ju patt jätta seda kasutamata. Kliendile meeldis see idee ja jaki lõige ning asuda tuli tegudele! Komplekt kokku on täpselt praeguse ilma jaoks ning usun, et see naine tänaval küll märkamatuks ei jää! (ta on muidu ka selline särasilm ja positiivse energia kehastus, et ega ta muidu ka tänavaga kokku ei sula..)

Peitlukuga taskud tegin õmbluse vahele, kelmikalt veinipunased. Riputusaas on ka samamoodi punane. Natuke kelmikust ei tee kunagi paha ju!

Tepitud vatiiniga vooder tuli sissepoole ning nöörkant esitükkide vahele.

Ja viimistlus tuli kandipaelaga. Eks ma pean mingi hetk võtma omale mantlitegemise ka ette ning siis proovima ikka nö korraliku varianti mantli/jaki viimistlusest. Lihtsalt selle jakiga sobis see kandivärk paremini..

Järgmine kord näitan järgmiseid asju! 🙂

Päikest soovides
Kai-Epp

Koosõmblemine 2015 jaanuar – “midagi ihule ja hingele” – ööriided. Õmblesin öösärgi!

Heips taas!

Teate, vahepeal sai jaanuar otsa! Mulle oli see täielik üllatus. 😀 Aga kuna vahepeal ei adunud aja liikumist, siis pole ka ime. Igaljuhul koosõmblemisel on iga kuu oma teema, jaanuarikuu oma oli “midagi ihule ja hingele” – ööriided ning asun nüüd enda panust näitama.

Õmblesin omale öösärgi. Mees ja naabrinaine arvasid, et see oleks täitsa hea suvepluus, öösärgiks täielik raiskamine. 🙂 Mismõttes pluus, kleidiks liiga lühike? 😀

Lõige Burdast 11/2009 mudel 133.

Ennast on pildi pealt nii paljalt veider vaadata.. Samas suvel ju käisin küll nii paljalt. Aga noh, praegu ikka südatalv, seega silmale täiesti võõras. 😀 Ja noh, tahaks end ikka paremas vormis näha, kuid mis teha, fotoaparaat teeb teise pildi, kui silmad läbi peegli ja soovunelma. 😛

See hästi vahva kangas on kunagi ostetud Uuskasutuskeskusest. Täielikud aarete laekad on need poed. (Muide, kas teadsid, et nad avasid Paidesse ka oma poe?) Ju mingi nõukaaegne või millegisellesarnane puuvillane. Mu meelest täiega kaif muster! Lisandiks juurde veidi punast puuvillast.

Pildilt pole küll väga näha, aga kahe tissi vahel on äge pilu! Näis, kuidas sellisega magada on, kas on ka praktiline pilu või ei. 😀 Ja millal ma seda üldse katsetan, ma hetkel ei tea, sest üldiselt ma kodus magades ei kasuta riideid, kui magan. Siis on mugavam ja soojem (kui mu ema kunagi Uurali mägedes matkama käis, siis avastas ja mulle kunagi välja lobises, et nii on öösel soojem magada ja hommikul kergem teki alt välja saada). 🙂 Aga vahel juhtub, et kui meile tulevad külalised, kellega on suurem oht, et peab ootamatult end voodist välja ajama, ei tahaks küll paljalt ringi lipata. Või et läheme ise külla. Siis tahaks ikka numps välja näha, kaua ma mehe t-särke kasutan, arumaisaa?

Istuvus seljal pole just kõige parem. Samas ei saagi puuvillasest öösärk väga taljesse olla. Igaljuhul mureks oli taaskord see, et võtsin oma mõõtude järgi suuruse 40 lõikelehelt, kuid seljas oli see suur. Ma muidugi oleksin võinud lõiget mõõta, et olla asjas kindel, enne kui ma kangast midagi välja hakkan lõikama. Tegin külgedelt kaks cm ja taljest 6cm(mõlemalt küljelt) kitsamaks ja varrukaauk läks ka madalamale 3cm. Seljale jäid mingid voldid veidi, kuid ausalt mind need väga ei häiri. Magades kohe kindlasti mitte. 😀 Eks järgmine kord mõõdan lõikeid enne mahajoonistamist ja siis otsustan, mis suuruse välja lõigata.

Koosõmblemise järgmise teema on seotud valentinipäevaga. Miskit südametega.. Näis, mis mõtted pähe kargavad!

Järgmise korrani!

Armastusega
Kai-Epp

Õmblusprojektid aastaks 2015

Olen juba mõned aastad andnud endale mingeid lubadusi. No näiteks üks aasta ma hoidusin igasugusest alkoholist. Tagajärg – tahan vaid naturaalseid, kvaliteetseid jooke, üldiselt harva ja väikestes kogustes. Noh, mõned teised lubadused las jäävad avalikustamata :P.

See aasta lubasin, et ma ei osta endale uusi riideid. Okei, pesu ja sukad-sokid jäävad mängust välja. Kui miskit soovin, siis kas ma õmblen selle endale või soetan teise ringi poodidest. Kusjuures ma pean olulisemaks aastavahetuseks isiklikku sünnipäeva, mitte  kalendriaasta vahetumist, sellegipoolest sellised lubadused on tihtipeale juhtunud just viimatinimetatud aja vahetusse lähedusse. Igaljuhul usun, et kõik on teostatav, see aasta ma muidugi terve perega seda teostada ei suuda (just pere meespoole osas), kuid ise ikka proovin. 🙂 Ja kui muu ei aita, siis tipsutan veidi suurest masendusest, et midagi pole selga panna. 😀 😀

Endale nii suuri piire ma ei riski panna, nagu tegi seda Kadri. Kuid siiski, olen väga inspireeritud tema ettevõtmisest! Lisaks utsitas ta Isetegija.net foorumis õmblusprojektis osalema. No teeme ära, ma ütlen! Teemast saad lugeda siit: http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22376&highlight= Idee on selles, et kõigepealt teed ühe eseme, siis korraga kaks ja siis korraga kolm. Või siis vastupidi. Või kolmandatpidi.;)

Facebook on äge koht, ausalt! Seal on palju gruppe, kus võib kohata teisi omasuguseid. Näiteks on seal Õmblustuba. See aasta võeti koosõmblemine päris süstemaatiliselt ette ning seal ma osalen, seda ma lubasin. Jaanuarikuine asi on juba pooleldi tehtud. 🙂

Hommikuti, kui ma bussiga Tartusse sõidan, lehitsen bloglovin.com-i äppi ning loen blogisid. Väga mugav on sellega lugeda! Igaljuhul komistasin täna ühe vahva projekti otsa – Kid’s Clothes Week. Tuleb üks nädal, seekord 2. – 8. veebruar, kus keskendutakse lastele õmblemisele. Iga päev tund aega. Pole ju hullumeelne mõte? Seekord on luubi all taaskasutus. Kuna see täpselt minu teema, siis otsustasin kaasa lüüa. 🙂 Selle projekti lehel on ideid, mida teha ja kuidas teha, saab end registreerida ja oma tehtud asju näidata, lõikeid leida jne jne. Täitsa huvitav avastus, ma ütlen!

Need bännerid panin ma oma blogi vasakusse menüüribasse ka. Iseendale meenutamiseks ja teistele uudistamiseks. Nüüd tuleks asuda tegudele. 🙂 Vihjeks võin öelda, et valmimas on ühed retuusid. Sädelevad!! Nõuti nabapluusi ka veel juurde. 😛 Ei, nõudjaks polnud mu elukaaslane, järelikult pole retuusid ka mulle. Ehk saan homme valmis, õmblusmasina vedasin nädalavahetuseks igal juhul endale koju. 🙂

Armastusega
Kai-Epp