Õmbluspraktika sai ju läbi! vol2.

Kui õmbluspraktika viimane päev oli, siis jäi  mul lõpetamata üks jakk. Nii äge jakk, et ma tahtsin seda väga ise lõpuni õmmelda. Lisaks noh, minu esimene voodriga jakk, mida õmmelnud olen. Õnneks oli juhendaja ka sellega nõus. Pidin kaasa lõikama veel üle 4 meetri kanti, et saaksin kõik servad sellega äärestada – nõnda tuleks stiil täpselt sama, nagu komplekti kuuluval seelikul, mille varem valmis sain.

2015-01-14_18.01.49

Jaki lõige on Burda 1/2015 mudel 104. Ostsin selle Burda omale ka, seal on mitu mind erutavat lõiget. Ning sellise jaki peaks endalegi tegema.. 🙂

Kõik pildid on tehtud kahjuks vaid mobiiliga!

jacket burda 1_2015 104 jacket_burda_1_2015_104

See jakk sai õmmeldud sellepärast, et spiraalseelikust jäi tohutult kangast üle ning oleks ju patt jätta seda kasutamata. Kliendile meeldis see idee ja jaki lõige ning asuda tuli tegudele! Komplekt kokku on täpselt praeguse ilma jaoks ning usun, et see naine tänaval küll märkamatuks ei jää! (ta on muidu ka selline särasilm ja positiivse energia kehastus, et ega ta muidu ka tänavaga kokku ei sula..)

jacket burda 1_2015 104-2

Peitlukuga taskud tegin õmbluse vahele, kelmikalt veinipunased. Riputusaas on ka samamoodi punane. Natuke kelmikust ei tee kunagi paha ju!

jacket burda 1_2015 104-3

Tepitud vatiiniga vooder tuli sissepoole ning nöörkant esitükkide vahele.

jacket burda 1_2015 104-1

Ja viimistlus tuli kandipaelaga. Eks ma pean mingi hetk võtma omale mantlitegemise ka ette ning siis proovima ikka nö korraliku varianti mantli/jaki viimistlusest. Lihtsalt selle jakiga sobis see kandivärk paremini..

Järgmine kord näitan järgmiseid asju! 🙂

Päikest soovides
Kai-Epp

Advertisements

Koosõmblemine 2015 jaanuar – “midagi ihule ja hingele” – ööriided. Õmblesin öösärgi!

Heips taas!

Teate, vahepeal sai jaanuar otsa! Mulle oli see täielik üllatus. 😀 Aga kuna vahepeal ei adunud aja liikumist, siis pole ka ime. Igaljuhul koosõmblemisel on iga kuu oma teema, jaanuarikuu oma oli “midagi ihule ja hingele” – ööriided ning asun nüüd enda panust näitama.

Õmblesin omale öösärgi. Mees ja naabrinaine arvasid, et see oleks täitsa hea suvepluus, öösärgiks täielik raiskamine. 🙂 Mismõttes pluus, kleidiks liiga lühike? 😀

_mg_6071

Lõige Burdast 11/2009 mudel 133.

Ennast on pildi pealt nii paljalt veider vaadata.. Samas suvel ju käisin küll nii paljalt. Aga noh, praegu ikka südatalv, seega silmale täiesti võõras. 😀 Ja noh, tahaks end ikka paremas vormis näha, kuid mis teha, fotoaparaat teeb teise pildi, kui silmad läbi peegli ja soovunelma. 😛

_mg_6064

See hästi vahva kangas on kunagi ostetud Uuskasutuskeskusest. Täielikud aarete laekad on need poed. (Muide, kas teadsid, et nad avasid Paidesse ka oma poe?) Ju mingi nõukaaegne või millegisellesarnane puuvillane. Mu meelest täiega kaif muster! Lisandiks juurde veidi punast puuvillast.

_mg_6072

Pildilt pole küll väga näha, aga kahe tissi vahel on äge pilu! Näis, kuidas sellisega magada on, kas on ka praktiline pilu või ei. 😀 Ja millal ma seda üldse katsetan, ma hetkel ei tea, sest üldiselt ma kodus magades ei kasuta riideid, kui magan. Siis on mugavam ja soojem (kui mu ema kunagi Uurali mägedes matkama käis, siis avastas ja mulle kunagi välja lobises, et nii on öösel soojem magada ja hommikul kergem teki alt välja saada). 🙂 Aga vahel juhtub, et kui meile tulevad külalised, kellega on suurem oht, et peab ootamatult end voodist välja ajama, ei tahaks küll paljalt ringi lipata. Või et läheme ise külla. Siis tahaks ikka numps välja näha, kaua ma mehe t-särke kasutan, arumaisaa?

_mg_6078

Istuvus seljal pole just kõige parem. Samas ei saagi puuvillasest öösärk väga taljesse olla. Igaljuhul mureks oli taaskord see, et võtsin oma mõõtude järgi suuruse 40 lõikelehelt, kuid seljas oli see suur. Ma muidugi oleksin võinud lõiget mõõta, et olla asjas kindel, enne kui ma kangast midagi välja hakkan lõikama. Tegin külgedelt kaks cm ja taljest 6cm(mõlemalt küljelt) kitsamaks ja varrukaauk läks ka madalamale 3cm. Seljale jäid mingid voldid veidi, kuid ausalt mind need väga ei häiri. Magades kohe kindlasti mitte. 😀 Eks järgmine kord mõõdan lõikeid enne mahajoonistamist ja siis otsustan, mis suuruse välja lõigata.

_mg_6086

Koosõmblemise järgmise teema on seotud valentinipäevaga. Miskit südametega.. Näis, mis mõtted pähe kargavad!

Järgmise korrani!

Armastusega
Kai-Epp

Õmblusprojektid aastaks 2015

Olen juba mõned aastad andnud endale mingeid lubadusi. No näiteks üks aasta ma hoidusin igasugusest alkoholist. Tagajärg – tahan vaid naturaalseid, kvaliteetseid jooke, üldiselt harva ja väikestes kogustes. Noh, mõned teised lubadused las jäävad avalikustamata :P.

See aasta lubasin, et ma ei osta endale uusi riideid. Okei, pesu ja sukad-sokid jäävad mängust välja. Kui miskit soovin, siis kas ma õmblen selle endale või soetan teise ringi poodidest. Kusjuures ma pean olulisemaks aastavahetuseks isiklikku sünnipäeva, mitte  kalendriaasta vahetumist, sellegipoolest sellised lubadused on tihtipeale juhtunud just viimatinimetatud aja vahetusse lähedusse. Igaljuhul usun, et kõik on teostatav, see aasta ma muidugi terve perega seda teostada ei suuda (just pere meespoole osas), kuid ise ikka proovin. 🙂 Ja kui muu ei aita, siis tipsutan veidi suurest masendusest, et midagi pole selga panna. 😀 😀

Endale nii suuri piire ma ei riski panna, nagu tegi seda Kadri. Kuid siiski, olen väga inspireeritud tema ettevõtmisest! Lisaks utsitas ta Isetegija.net foorumis õmblusprojektis osalema. No teeme ära, ma ütlen! Teemast saad lugeda siit: http://www.isetegija.net/phpBB2/viewtopic.php?t=22376&highlight= Idee on selles, et kõigepealt teed ühe eseme, siis korraga kaks ja siis korraga kolm. Või siis vastupidi. Või kolmandatpidi.;)

Facebook on äge koht, ausalt! Seal on palju gruppe, kus võib kohata teisi omasuguseid. Näiteks on seal Õmblustuba. See aasta võeti koosõmblemine päris süstemaatiliselt ette ning seal ma osalen, seda ma lubasin. Jaanuarikuine asi on juba pooleldi tehtud. 🙂

Hommikuti, kui ma bussiga Tartusse sõidan, lehitsen bloglovin.com-i äppi ning loen blogisid. Väga mugav on sellega lugeda! Igaljuhul komistasin täna ühe vahva projekti otsa – Kid’s Clothes Week. Tuleb üks nädal, seekord 2. – 8. veebruar, kus keskendutakse lastele õmblemisele. Iga päev tund aega. Pole ju hullumeelne mõte? Seekord on luubi all taaskasutus. Kuna see täpselt minu teema, siis otsustasin kaasa lüüa. 🙂 Selle projekti lehel on ideid, mida teha ja kuidas teha, saab end registreerida ja oma tehtud asju näidata, lõikeid leida jne jne. Täitsa huvitav avastus, ma ütlen!


Need bännerid panin ma oma blogi vasakusse menüüribasse ka. Iseendale meenutamiseks ja teistele uudistamiseks. Nüüd tuleks asuda tegudele. 🙂 Vihjeks võin öelda, et valmimas on ühed retuusid. Sädelevad!! Nõuti nabapluusi ka veel juurde. 😛 Ei, nõudjaks polnud mu elukaaslane, järelikult pole retuusid ka mulle. Ehk saan homme valmis, õmblusmasina vedasin nädalavahetuseks igal juhul endale koju. 🙂

Armastusega
Kai-Epp

Õmbluspraktika – mida ma teinud olen?

Kui ma Palamusele kolisin, siis oli selge, et ma annan endale võimaluse hakata tegelema põhjalikumalt oma kirega – käsitööga.Tänu töötukassale tekkis mul võimalus läbida tööpraktika. Esialgu üritasin leida juhendajat Jõgevalt, kuid see ei õnnestunud. Takkajärgi olen isegi rahul, et nii läks, kuigi algul igapäevaselt bussiga Tartu vahet (40km) siiberdada tundus väga väsitav. Tartust õiget kohta otsides lähtusin loogikast (tartu.ee lehelt leidsin kõik õmblusteenust pakkuvad ettevõtted, valisin asukoha poolest sobivad välja) ning sisetundest (googeldasin väljavalituid, praakisin välja need, mis mulle miskipärast ei meeldinud).

Sõelale jäi kolm kohta, millest üks(Piret Mägi Õmblustuba) tundus eriti tore olevat. Miks? Ma ei tea, lihtsalt tunne oli õige. Selle õmblustoa esimesena ka “ette võtsin”, kui läksin end praktikale pakkuma. Kuigi plaanisin minna ka kahte järgmisesse, jäi nendesse minemata, sest tunne oli lihtsalt õige! Mul täiega vedas, et (tol hetkel veel tulevane) juhendaja mulle JAH sõna ütles. Jäi mulje, et meil saab tore olema. Ja noh, üllatus missugune – me klapime tõesti hästi ja ma sain endale niiii toreda mentori ja tuttava ning loodetavasti kasvab sellest ka  sügav sõprus välja. 🙂 Muidugi lisaboonus suurepärase inimese leidmisele oli see, et ta oskab mind juhendada just nii, nagu mulle sobib. Tema õmblusvõtted on kõik umbes sellised, nagu mina olen ette kujutanud. tema suhtumine õmblemisse on selline, nagu mina ette kujutan, et mul võiks olla. Seega.. Nagu lotovõit!

27. jaanuar on viimane päev mul seal ning ausalt, hinge kraabib. Jah, kodused igatsevad – naine ja ema on nii palju eemal ning nii mõnigi asi on viibinud selletõttu. Kuid teiselt poolt – ma leidsin oma eneseusu niidiotsa. Ma õppisin nii palju. Ma tahaks õppida veel rohkem. Ma avastasin, kui suur on see rahulolu, kui tuleb klient, proovib minu väljalõigatud ja kokkuõmmeldud asja ning naudib tulemust. Kui inimesel läheb silm ja hing särama, sest ta sai endale imelise eseme garderoobi. Kodused näevad, et ma teen, mida armastan ning nad on sellega väga rahul.

Minu äriplaan sai mõned põhimõttelised muudatused tänu praktikale. Minu suhtumine on ka palju muutunud. Ning parim on see, et mul on olemas suur tugi – nagu ilmasammas on see Piret! Kuigi ta on pisike ja armas naine, siis ikkagi nagu ilmasammas, sest ta on pakkunud tuge sellistes (mitte ainult õmblus- ja käsitöömüügi) teemades, mida ma mujalt saanud pole. Mis mul muud üle jääb, kui tänada saatust ja sisetunnet, et ma just sealt uksest õigel hetkel sisse astusin. 🙂

Nüüd aga mõned asjad, mis ma seal tegin:

20141128_174710

Imetore krimpleenkleit. Ühele vanemale prouale oli tema kallim reisilt kingiks toonud kleidikanga (no kas on olemas veeel romantilisemat kingitust, ma küsin??). Muide suurem osa õmblejate kliente ongi 50+. Naised, kes teavad, mida nad tahavad ning kes tahavad tõelist kvaliteeti ja spetsiaalselt neile tehtud rõivaid. Ja pole vähe ka marudaid prouasid, kelle vanus 65+. Isver, meil on veel terve elu ees!! 🙂 Kleidilõige oli äkki Modenist?

2015-01-07_16.46.22

Juubelikleit. Taaskord ühele armsale vanaprouale. Tal juubel tulemas, tellis selle jaoks omale kleidi. Lõige on Burdast, kuid krae lõige Modenist. Sellel kleidil imeline lilla viskoosist vooder ka.

20150107_163828

Krae lähemalt ka. 🙂

2015-01-07_16.45.20

Ühele vahvale naisele (kõik kliendid ongi vahvad, täpselt nagu Piret ise) tegin kaks triibuseelikut. Esimesest ei taibanud üldse pilti teha, see sai sinisetriibuline, teisest valmispilti mul pole (veel). Esimesel sai lõikekohane kant seeliku ülaossa ja kaetud lõhik taha, teisel eraldi värvel ning lõhik hoopis vasaku jala peale.

20150109_171738

Päris huvitav oli voodriga kaetud lõhikut teha. Kindlasti otsin võimaluse, et seda veel proovida. Palju lihtsam, kui alguses tundus! Olen aru saanud, et seda kasutatakse peamiselt mantlitel ja jakkidel, kuid mu juhendaja ütles, et tema otsib alati võimalusi selle tegemiseks, sest seda on lihtsalt nii tore teha. On tõesti!

Ning üldse teha rahvustriibulise seeliku ebatüübiliselt pliiatsseelikuna – kliendil oli ikka superäge idee!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Kahest kangast kleit. Mõlemad väga efektsed kangad ja sobisid superhästi kandjale. Kuna kuldset kangast oli täpselt jaopärast, siis oli eesmärk kasutada seda võimalikult palju ära ning ülejäänud osa mustast kangast. Alt veidi kitsenev, taga kaetud lõhik. Sellisega läheks isegi pidusse ju!

2015-01-14_18.01.49

Imeline spiraalseelik kahest villasest kangast. Ideaalne praeguseks ilmaks. Viskoosvooder sees. Lõige on Burdast. Hästi huvitav lõige. Ning üks väheseid lõikeid, mida põhimõtteliselt üldse ümber ei teinud, teatud kohtadest võtsin vaid kitsamaks, et istuks hästi. Muidugi selletõttu, et ebaühtlaselt võtsin kitsamaks, pidi alläärega hiljem rohkem vaeva nägema, et saada seda ühtlasemaks. Kuigi lõige juba oli mõeldud selliseks boheemlaslikuks. Need kangad täiendavad üksteist ning see tegumood ja olek sobib kandjale superhästi. Spiraalseelik on aga paras kangaröövel – selle seeliku peale (peaaegu maani) läks kokku 4,6m kangast. Muidugi jäi sealt paras ports üle. Mõtlesime, mis sellega teha. Egas miskit, hetkel õmblen sellele ägedat jakki juurde. Tundub, et tuleb selline komplekt, mis tänavel möödudes päid pöörama paneb. 🙂

Lisaks sellele jakile on üks tohutult ilusate värvidega suvekleit mul pooleli, need mõlemad asjad peaksid teisipäeva õhtuks valmis saama.

Kuid ega need pole kõik, mis ma õmmelnud olen. Lihtsalt kõik pole pildile saanud. Tihti on selline hasart sees, et pole meeles pilti teha, katsuks adrenaliinilaksu all olles käed vappumast hoida. Teiseks mõned ei soovi, et neist tehtaks pilti, kui eseme üleandmine on. Ning enne lihtsalt ununeb. Tempo on üllataval kombel kogu aeg ikka korralik olnud, tööd ikka piisavalt. Mäletan, et kui praktikakohta küsima läksin, ütles juhendaja, et ta pole kindel, kui palju tööd tuleb, et mida ta mulle õpetada saab (õmblejatöö lihtsalt on selline, et sa ei tea, mis järgmine kuu sulle toob). Leppisime kokku, et eks ma siis hakkan oma asju tegema, kui tööd peaks vähe olema. Reaalsuses pole ma isegi jõudnud oma asjade peale mõelda ka. Ja see on olnud äge, et just nii läks!

Igaljuhul vähemalt ühed viigipüksid, passega pluus (ja sellele ka vöö), mõni kleit ja seelik on pildilt välja jäänud. Hetkel kõik ei meenugi. Küll aga loodan, et kõik õpitu näppudes ja kahe kõrva vahel talletus. 🙂 Ja kui miskit on meelest läinud – ju tuleb üle küsida!

Ausalt, olen üdini rahul. 🙂

Järgmiste lugemisteni!

Armastusega
Kai-Epp

Mõned asjad, mis tehtud.

Terve november läks meil köögiremondile. Isegi osa oktoobrist. Töötasapinnad ostsime poest, mees oli kõik parajaks ja auguliseks teinud, mina panin kolm kihti õli ning kaks kihti vaha peale. Põrand sai üles võetud, soojustatud, uute plaatide ja pvc-ga kaetud (mustad nö aluslauad olid õnneks väga korralikud), seinad ja lagi värvitud, töötasapind paika pandud. Gaasipliit, mis august saati mind ootas, sai paigaldatud. Järgmiseks tulevad kubu ja riiulid või vanad kapid (ülevärvituna ja tuunituna) seina ja siis vaatame, mis töötasapinna alustest kappidest saab. Endalegi veider, et köök sai roosa. Kuid mulle väga meeldib!

Igaljuhul palju energiat jääb üle, kui ei pea süüa tegema ühe rauaga lauapliidil, mis on niiii aeglane. Kui ei pea küüritama ei süüa tehes ega nõusid pestes. Ja kui üldse masin peseb nõusid. 😛 Ahi sai ka töötasapinna peale, seega selg sirgu! Töötasapinna panime 10 cm kõrgemale, kui standard ette näeb – pikkade inimeste asi. Minu mees toimetab ka nüüd rõõmuga köögis – kuigi ta pole üüratult pikk, on ta pidanud suurem osa elu kummarduma, kui tahab peeglisse vaadata või nõusid pesta. Lisaks oleme mõlemad väga rahul, et köögipõrand on nüüd soe ja sooja hoiab see ruum hästi. 🙂 Järgmisel suvel võtame kõik teised põrandad ka üles. Korterit kütame õhksoojuspumbaga, seega kodu soojapidavus on väga oluline. Korteris oli tubade põrandad ilusa laminaatparketiga kaetud (va köök, wc, vannituba ja kõige väiksem tuba), kuid oh üllatust – uut soojustust pole pandud! Õnneks meil tuli hull mõte, et remondime hoolikamalt ja kakume köögi põranda üles. Seda tehes avastasime ka selle põhjuse, miks jalgadel ikkagi on nii jahe juba oktoobrikuus..kook

Gaasipliidiga on ikka lust kokata, minu suur, suur ja veel suurem unistus täitus sellega. 🙂

Mingi hetk võtsin vardad ja heegelnõela kätte, kuid peaaegu kõik sai üles harutatud – oli vaja lihtsalt teraapilises võtmes oma käsi liigutada järelikult. 🙂 Kuid mõni asi ikkagi valmis ja kaks jõudsid ka pildile:

sall _mg_5650

Sall vanaemale 85. juubeliks (muster Pitsilistest Koekirjadest) ja kindad teisele vanaemale jõuludeks. Esimesel mohääri ja siidisegune lõng, teisel alpakavillane lõng. No et ikka paitaks ja soojendaks. Veel tegin ühe torusalli omale ja lapsele villased sokid. Viimased kanti kuu ajaga täiesti ribadeks. :O

Midagi eriliselt uut õmmelnud vahepeal pole. Küll aga võtsin end detsembris kätte ja parandasin paljusid katkiseid asju ja sain seda hunnikut ikka palju väiksemaks!

rooma kardin2

Elutuppa sai lõpuks ometi rooma kardin akna ette! Pildil on ka näha, et üks nurk kisub veidi kiiva. Sain selle justkui korda, pärast seda, kui pildilt märkasin, KUI viltune see serv on. Hetkel vaadates siiski tundub, et peab veel sättima neid nööre. Iseenesest võib vaat et rahule jääda selle katsetusega. Palju parem, kui eelmisel korral! Õpetuse sain Kuukirjutaja blogist.

rooma kardin

Õmblesin lastetuppa vahvad kardinad – tähtede ja kuuga, kuid need ootavad ülespanekut, sest kardinapuu stabiliseerimine on ootamatult veninud. 🙂

kiik

Notsikutele tegin kiige. Olen näinud piltidelt ja kuulnud, et neile pidi meeldima selline atribuutika, vähemalt mõnedele neist. Ja siis rumalpea rääkisin asjast lastele. Need muidugi torkisid mind – emme millal sa kiiku hakkad õmblema? Nii pool aastat vahelduva eduga. Kuni selle tehtud sain – poole tunniga! :)) Siiski senini on notsud sinna vaid toitu võtma läinud, vabatahtlikult kõikuvale asjale ei ronita!

Sellised on olnud kodused tegemised. Järgmine kord näitan neid paari pilte, mis olen saanud tööpraktikal teha – seal nii kiire ja erutusest käsi nii väriseb, et piltide tegemisest pole eriti miskit välja tulnud. Kuid lootus on, et juhendajalt saab kunagi mõne eseme pildi. 🙂

Parimate soovidega

Kai-Epp

No kui üks asi ikka nii viltu kisub..

Käin ja podisen nüüd.. Ja see pole mitte esimene viltuläinud asi. Lihtsalt mõnda asja pole tahtnud isegi näidata, selle puhul on veel lootust saada asja.

Elutuppa on vaja kardinat. Tahtsin proovida rooma kardina õmblemist, sobiks ideaalselt. Leidsin väga hea õpetuse ka, piilu SIIA.

Kõik oleks võinud justkui ilus olla, sest idee oli, kangas oli(kangavahetusest saadud suve alguses, plaanisin sellest diivanipatjadele katted teha) ja tahtmist ka kui palju. Kuna kangas oli siiski õhuke ning ei tahtnud sellesse õmmelda kanaleid, kuhu puuliistu saaks torgata, mõtlesin panna kangale voodri. Mis kokkuvõttes juhtus, ei saa aru, sest mõõtsin mitu korda ja arvutasin hoolikalt. Kuid..

Kanalid liistudele on liiga kitsad, kardin sai mõni cm liiga kitsas. Kõik oleks justkui pidanud klappima, kuid ei teinud seda siiski. Blah!!

_mg_4949

Mis nüüd teha, ei tea. 😀 Peaks üles harutama ja proovima uuesti, kuid tuju läinud. Kangas on imeline, see sobib väga hästi meile elutuppa, kui saaks vaid kuidagi selle reaalselt kardinaks, mis tast muidu kasu?

Lähen podisen nüüd edasi. 😛

Loodan, et teil, mu kallid lugejad, läheb õmblemisega paremini!

Kai-Epp

Me Made May ’14 esimene (poolik) nädal

Ei tea veel, mis on Me Made May ’14? Loe minu blogist või siis Zoe blogist. Või mõlemast. 🙂

Millesse ma end mässinud olen?? 😀

Eile oli aeg mai esimeste päevade kokkuvõtteks. Aga ei jõudnud, olin suurest õmblemisest invaliidistunud. Õnneks on mu keha taastuv loodusvara (ja loodan, et onseda veel aastakümneid) ning ma siiski liigun ja toimetan. Homme-ülehomme pean siiski kleidi valmis saama sõbrannale ning siis tegema enda kevadkleidi valmis ja mida kõike veel. Mulle meeldib, kui on palju tegemist! 🙂

 

EDIT VOL1:

MeMadeMay'14

Igaljuhul esimene pilt Angeloga (sellise nime mult see kampsun sai) on mul telefonis. Telefoni jätsin aga täna tööle laua peale, seega seda pilti te ei näe! No kujutage ette, et see kampsun ja mustad teksad (mille olen ise lühemaks ja kitsamaks teinud, et oleks ikka mõnus ja trendikas) on minu seljas. 😛 Muide kanda oli seda väga huvitav, tuul paitas selga. 🙂

memademay14

See aga pilt järgmisest korrast. Väga mõnus kodune komplekt. Maika on justkui omatehtud. Ehk siis Marati maika, millele mõni aasta tagasi joonistasin valgendajaga meduusi peale. Üks kiftimaid äkkprojekte, mis ma teinud olen. Seelik on kaltsukast.

memademay'14

Maksikleit, mis tehtud eelmise aasta suvel. Kandsin seda toona vaid 2 korda, kuid rinnaesine ei istunud ilusasti ja kleit jäi seisma. Muidu aga mulle väga meeldis. See kangas, need värvid, mõnus õhuline puuvillane, miskipärast lummav lõige (jah, ma tean, et mind võib täiega rasedaks pidada selle kleidiga :P), kuid selle lõike juures ongi see hea, et ma võin vabalt pidada maha ühe söögiorgia ja mitte keegi ei saa aru, sest kuskilt ei punnita! 😛

Võtsin kätte ja tegin rinnaosa voldid uuesti ning nüüd jäin asjaga väga rahule. Väike jama selles, et eelmine suvi tegin kleidi täpselt oma mõõtude järgi (mitte et neid mõõte oleks selle lõike jaoks väga palju vaja olnud), nüüd on mõõdud veidi teised ning tunnen, et kui peaksin ideaalkaalu saavutama, siis kleit jääb suureks. Veel õlapaelad eriti ei vaju, kuid dekoltee tundub veidi kahtlane. Kuid ehk oli vale rinnahoidja süü. Proovin teinekord uuesti!

memademay'14

Niimoodi käisin täna tööl. Suht maani maksikleidiga on ikkagi veidi keeruline lastega toimetada ja mööda treppe “joosta”, söögipotid käes. Siiski miskit ei kahetse! Mulle meeldib kanda kleite ja seelikuid. Ning nagu Estagi ütles, siis peale kleitide kandmist tundub, nagu pükse kandes oleks miskit puudu. Nii ta kipub olema ka minul. Seega kui vähegi tuju on, siis kleit selga. Ja kui pole, siis õige kleidiga saab tuju luua! 😛 Vahel siiski kannan ka pükse. Sellisel juhul tuleb lihtsalt rohkem “pingutada”, et sisemine tunne oleks sama kõrgel, kui kleidiga. Vähemalt üldjuhul on nii. Kui just püksid pole isetehtud. 😀

Igaljuhul homseks on riided valmis, tuju on hea, nüüd tuttu! 🙂

Armastusega

Kai-Epp

 

EDIT VOL2. See maksikleit tegelikult leidis kandmist ju eile, seega juba uuel nädalal. Aga noh, mu pea nii mõtteid täis, pole ime, et kõik kuupäevad ja nädalapäevad ja muud asjad sassis. Vabandust väga. 🙂