Tegin kastidest.. kastid. Ehk salvrätitehnika ruulib!

Juuli alguses eelmisel aastal hakkasin ma tegema endale hoiukastikesi. Et igasugu vidinaid saaks sisse panna ja üldpilt oleks ilusam.

Võtsin selleks maasikakastid. Ma olin nad juba ammu saanud (tegelikult palju rohkem neid, aga osad läksid keldris hallitama) ning kastid olid kannatamatult oodanud. Võõpasin kaks kihti valget värvi kastide peale ning kleepisin Hic salvrätilt lõigatud motiive välja.

Asi võttis aega 7 kuud! Eile kleepisin motiive ning täna paigutasin kastid riiulitele. Nii nunnud on!

Kokku võtsid kastid aega u 3-4 tundi. Kui palju ma aga neid ühest kohast teise tõstsin..

Aga täitsa ilusad seal riiulil, onju? 🙂

 

Õmmeldud minion / Self sewed minion

Heihei üle väga pika aja!

Ei ole mul mõtet rääkida kiirest aasta lõpust ning plaanidest uueks aastaks! Olen õnnelik, et teen seda postitust ning loodan, et järgmine tuleb juba varsti.. Igaljuhul olen leidnud tee tagasi masina juurde ning olen sellega väga rahul.

Mul on üks väga tore pisike sugulane, kes on vist maailma suurim minionide fänn. Kui algul mõtlesin õmmelda minionipiltidega kangast pusa, siis selgus, et Eestis on saada küll (päris kallist) t-särgikangast, kuid dressiriiet peaks tellima välismaalt. Et idee tekkis liiga hilja, siis pidin ümber mõtlema oma plaanid. Facebooki toredas Õmblustoa grupis sain hea idee õmmelda minion ise ning see idee meeldis mulle väga!

Selline see õmmeldud käsilane sai. Tegin pisikese, et oleks mugav kaasa võtta. Alati kui võimalik, kasutan taaskasutusmaterjale, nii ka seekord. Õmblesin masinaga, käsitsi, veidi ka tikkisin. Kokku 9 tundi rahulikku tööd!

Ma nii oleksin tahtnud seda kinki ise üle anda, et näha, kas väike sõber on kingiga rahul või mitte. Paraku läks meil auto nii lootusetult katki päev enne pidu. Õnneks on siiski lootus olemas, et päris autovahetust veel tegema ei pea (me viimasel ajal hoiame selles osas vaat et hinge kinni). 🙂

Viimasel pildil on minion kõrvuti mu telefoniga, et näha eluka suurust.

Lõike genereerisin pinteresti abiga. Selliste tegelastega on nõnda, et neid müügiks ei maksa järele teha, kinkida ja enda tarbeks teha võib siiski. Päris huvitav väljakutse oli endale ning ma tõesti tõesti loodan, et kui postikana paki kohale saab viidud, et kingiga ka rahule jäädakse!

Tütar tegi temaatilise kaardi ka juurde. Mulle väga meeldib tema joonistusstiil, tema maailmakujutus ja detailide tähelepanek on väga lõbus ja omapärane.

Järgmise kohtumiseni!

Parimate soovidega
Kai-Epp

Veel üks satsiseelik

Hea soovitus!

Kui te teete saltsiseelikut ärge võtke värvliks ülimalt head viskoostrikotaaži. Miks? Sest see on nii pehme ja veniv ja muudkui venib ja venib seeliku raskuse all, mistõttu seelik hakkab vajuma. 😦

Igaljuhul õppetund missugune!

Tegin ühe imelise satsiseeliku ühele imelisele naisele! Täielik päiksekiir, kes armastab halli. 🙂

Seelik sai selline, nagu ta soovis, ent see värvel vedas alt. Kusjuures teisel satsikal, mis tegin, samamoodi.. Aga õnneks värvlit saab kohendada ja vahetada..

Peale selle halli valmistegemist mõtlesin, et äkki teeks ikka endale ka, sest need toonid kõnetasid mindki.. 😀

Kes teab, mis sügisel veel saab, minu meelest see praegustesse ilmadesse ideaalne seelik!

Puuvillasest krepist sinine pluus.

Et siis baasriietuse juurde, jah? 😀

Mul on vaja pluuse(lisaks kõigele muule), just selliseid lihtsamaid (just värvi poolest), mis toetaksid mu värvilisi asju ning tekitaksid juurde riiete kombineerimisvõimalusi. Leidsin ühe puuvillase kreppkanga, mis rändas minuni talvel, kuid tehtud on vast 20-30 aastat tagasi. Täpselt ühe pluusi jagu. Ja täpselt selline tumesinine, nagu mulle meeldib ja sobib.

Võtsin ühe kleidilõike ja tegin veidi ümber, jätsin ühed sissevõtted tegemata ja selline see pluus välja kukkus. Kuna tegu on kreppkangaga, siis veidi raske oli teda ikkagi töödelda, triikimise käigus veidi kaenlaauk venis välja, kuigi ma õmblemisel püüdsin ollaväga hoolas, et ei venitaks, triikimisel üritasin ka olla, aga siis läks veidi venima see asi.. Ehk pesu aitab ja siis uus triikimine – proovin paika aurutada (kui seda üldse pärast pesu vaja on).

Tegin nii pika, et saaks kanda nii kõrge kui madala värvliga pükste peal või sees (või ka seelikuga). Tahtsin et oleks veidi lohvakas see pluus, et ei ahistaks ning erineks trikotaažsärkidest. Oleksin siiski võinud panna liimiriiet nt õmblustesse(väljavenimise vastu) ning kindlasti kraesse ja lõikekohasele kandile, kuid mõtlesin, et ma tahan ju, et see lohvakas oleks. No mida liigset mõtlemist! 😛

Mulle siiski meeldib see krae ja varrukad ja selle pluusi olemus ning seljas on ka väga mõnna. Ses suhtes olen väga rahul!

Pildid on tehtud pärast pikka tööpäeva, mistõttu pole tegu ideaalselt triigitud pluusiga, vaid ikka tegutsemisejälgedega (plekid pole õnneks näha, vist :P).

Nüüd tekib küsimus, et kust saaks säravvalget trikotaaži t-särkide jaoks? See oleks järgmine plaan, enne kui lähen oma särtsakamate kangaste kallale (mis muide suures jaos on sinised 🙂 ).

Päikest soovides
Kai-Epp

Õmblesin põlled!

Tere taas!

Mõned nädalad tagasi telliti minult kaks põlle, mis oleksid vetthülgavad, kergesti puhastatavad ning rõõmsameelsed. Pesema neid põllesid otseselt ei pea – piisab lapiga ületõmbamisest. Põhimõtteliselt on tegu kui vakstuga – dekoratiivne polüester on ostutšekil kirjas, tegelikkuses kerge kummikihiga impregneeriga. Juurde satsiks tavalist impregneeri ning kandipael..

Nii mõnna on rohelist muru taustaks kasutada (kuigi muru nii kõrge juba, ammu oleks pidanud niitma!).

Abiõpetaja, kes neid kandma hakkab, pidi olema veidi suurem kui mina, seega ehk istub mõnusasti!

Huvitav, miks mina põlle köögis ei kasuta?

Sellised nad said. Minu meelest täitsa armsad. 🙂

Järgmiste tegemisteni!

Kai-Epp

Pliiatsseelik või pintseseelik, mis seal vahet on? :D

Mõtlesin, et näitaks nüüd seelikut ka, millega ma juba kaks päeva linna peal kepselnud olen.

Kui ma kanga ostsin, siis oli veidi teine plaan, kuid kui oma Burdasid lehitsesin, mõtlesin, et miks mitte teha pliiatsseelik väikese vimkaga? Kuigi jah, pildil seda vimkat palju polegi näha, kangas on nii kirju. Aga vinged värvid, onju? Täiega minu kompott. 😀

Lõige 10/2007 Burdast, mudel nr 102. Taskuid ei tahtnud sellele seelikule teha, sest ma ei paneks sinna nagunii midagi punnitama. Ja sellist kinnitust voldile ei tahtnud ka panna, sest see hakkab selle kangaga nagunii lahti libisema. Muidu läks täitsa lõike järgi. Kuigi jah, ma pean ikka rohkem arvestama sellega, et kui muidu kannan 38 numbriga riideid, siis pole Burdast ka mõtet suuremat joonistada..

Voldi kinnitasin ma hoopis Ühe kärtsu nööbiga. Ega küll küllale liiga ju ometi ei tee.. 🙂

Nüüd on puudu sellised ägedad pluusid, mis selle seeliku juurde sobiksid ja oleksid kas nii lühikesed või seeliku sisse pandavad, et see vahva nööp ja volt välja ka paistaksid.

Seelik ise on väga mugav, küll aga nüüd lasen pesust läbi käia ja siis selgub, et kas on vaja veel kitsamaks teha või mitte. Olen nii kahevahel, et äkki on see ikka veidi lai mulle? Ma viimasel ajal pole kõhtu väga punni ka söönud, et sellele ruumi jätta. 😛 Samas on ju hea ja mõnus, kui mitte kuskilt ei pigista.

Korralik kaetud lõhik ja puha. Muidugi hakkasin hetkel kahtlema, et kas see ikka õigele poole avaneb. Aga ei viitsi kontrollida ka.. 😛

Tegelikult selle lõhiku servad on ikka ühtlased, kangamuster teeb trikki. Ja minu pikk bussis istumine ka vist.

Eks nüüd vaatab, mis järgmiseks saab. Ideed muudkui pressivad, kuid nüüdsest olen 4 päeva nädalas vabatahtlik, kuni juuni lõpuni, see võtab päris palju aega. 🙂

Lilleline trikotaažist suvekleit

Käisin ükspäev Tartus üle mitme mitme nädala. Sattusin mitmesse kangapoodi (otsisin suurt kalkarulli). Mujal suutsin kiusatustele vastu panna, kuid Solveigist ostsin ühele tulevasele kleidile voodri ning Abakhanist lisaks kalkale kaks trikotaažkangast (okei okei, Kangast ja Nööbist peitluku ka järgmisele kleidile). Esimesest peaks tulema seelik, teisest tuli kleit. Ikkagi Me Made May tulemas ja suvi tulemas ja üleüldse kaua ma hallilt riides käin ja halan, et mul mingi õmblemine välja ei tule? Noh, mitu asja on tõesti nässu läinud, kuid otsustasin muuta seda mustrit!

Burda 8/2012 mudel nr 115, tegin väikesed korrektuurid ja selline see kleit sai. Millised vaimustavad värvid, onju! nagu täpselt mulle mõeldud. 🙂 Ning kleit nii mõnus, et läheks kohe hullama!

Välja jätsin varrukad, lisaks lõikel ettenähtud sissevõtetele tegin rinna juurde väikese voldi lisaks, et midagi turritama ei hakkaks. Seljaosa tõstsin õlast 1,5cm, siis kadusid ebasobivad voldid ära. Alguses oli plaan alläär sirge teha, kuid proovides selgus, et selle tagant pikema allääre vastu polegi mul mitte miskit. Lihtsalt viimastel aegadel on see ebaühtlane seelikuäär nii popiks saanud, et seda on liiga palju tänavatel näha. Sellel lõikel aga on see kõik kuidagi nunnu.

(Kogu aeg vaja seletada, isegi pildi peal.)Ei mingeid nööpe ega lukke, lihtsalt üle pea ja valmis! Kangas on mõnus veniv ning keha vastas jahe (viskoosisegu). Oli 35% alla hinnatud, seega kui ma õigesti mäletan, läks kangas maksma umbes 8.50.

Huvitav, mis te arvate, on need roosid või pojengid? Mulle meeldib vist mõelda, et need on pojengid. Minu ühed lemmiklilled moonide kõrval.

Mõnus alt lai seelik on, õnneks kangas nii raske, et suure tuulega saba üle pea lendlema ei hakka. Vist. 😀 Tänu sellesamale raskusele on täitsa ilusasti ümber keha, näen täitsa numpsik välja, vähemalt enda arvates. 😛

Küljeõmblustesse paigutasin taskud. No et saaks tuus olla ja küünarnukini käed peitu vajutada. 😀

Kindlasti teen selle lõike järgi veel. Mõne mitteveniva kangaga. Peplum pluus kindlasti tuleb nunnu sellest. Ning pikkade varrukatega kleit. Kõigepealt tuleb aga mõned teised plaanid realiseerida – pintselseelik, püksid. Ning pooleli tiigripluus ka lõpetada, millega ma Instagramis lehvitasin. Mul sellel vaja vaid varrukaotsad lõpetada, ei tekkinud inspiratsiooni, kuidas seda teha ja nõnda jäi pluus nurka seisma.

Toredat kevade algust!

Kai-Epp