Mõtlesin, et näitaks nüüd seelikut ka, millega ma juba kaks päeva linna peal kepselnud olen.
Kui ma kanga ostsin, siis oli veidi teine plaan, kuid kui oma Burdasid lehitsesin, mõtlesin, et miks mitte teha pliiatsseelik väikese vimkaga? Kuigi jah, pildil seda vimkat palju polegi näha, kangas on nii kirju. Aga vinged värvid, onju? Täiega minu kompott. 😀
Lõige 10/2007 Burdast, mudel nr 102. Taskuid ei tahtnud sellele seelikule teha, sest ma ei paneks sinna nagunii midagi punnitama. Ja sellist kinnitust voldile ei tahtnud ka panna, sest see hakkab selle kangaga nagunii lahti libisema. Muidu läks täitsa lõike järgi. Kuigi jah, ma pean ikka rohkem arvestama sellega, et kui muidu kannan 38 numbriga riideid, siis pole Burdast ka mõtet suuremat joonistada..
Voldi kinnitasin ma hoopis Ühe kärtsu nööbiga. Ega küll küllale liiga ju ometi ei tee.. 🙂
Nüüd on puudu sellised ägedad pluusid, mis selle seeliku juurde sobiksid ja oleksid kas nii lühikesed või seeliku sisse pandavad, et see vahva nööp ja volt välja ka paistaksid.
Seelik ise on väga mugav, küll aga nüüd lasen pesust läbi käia ja siis selgub, et kas on vaja veel kitsamaks teha või mitte. Olen nii kahevahel, et äkki on see ikka veidi lai mulle? Ma viimasel ajal pole kõhtu väga punni ka söönud, et sellele ruumi jätta. 😛 Samas on ju hea ja mõnus, kui mitte kuskilt ei pigista.
Korralik kaetud lõhik ja puha. Muidugi hakkasin hetkel kahtlema, et kas see ikka õigele poole avaneb. Aga ei viitsi kontrollida ka.. 😛
Tegelikult selle lõhiku servad on ikka ühtlased, kangamuster teeb trikki. Ja minu pikk bussis istumine ka vist.
Eks nüüd vaatab, mis järgmiseks saab. Ideed muudkui pressivad, kuid nüüdsest olen 4 päeva nädalas vabatahtlik, kuni juuni lõpuni, see võtab päris palju aega. 🙂
Kai-Epp õmbleb 